Kümned tuhanded ei tea, et on suhkruhaiged

Diabeediriski saab mõõta spetsiaalse tehnika abil. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Sel nädalal räägitakse maailma diabeedipäeva tõttu palju sellest haigusest, mis kõrvalseisjatele seostub pideva süstimisega ja lõpeb jalgade amputeerimisega.

Tegelikult ei pruugi suhkurtõbi ehk diabeet sugugi hulluks minna, kui see varakult avastada, korralikult ravida ja õigesti toituda.

Ülioluline on sellest 21. sajandi katkuks kutsutavast haigusest rääkida, sest Eestis on inimesi, kes ei aimagi, et juba seda ohtlikku haigust põevad, hinnanguliselt kuni 70 000 ehk peaaegu Pärnumaa elanike jagu.

Nii tasubki kõigil täiskasvanuil aeg-ajalt perearsti juures mõne sekundi võttev veresuhkru mõõtmise protseduur läbi teha.

Ravimifirma Sanofi diabeedi valdkonna juht Ivi Sonn rääkis, et 2008. ja 2009. aastal tehti Eestis uuring, mille alusel saab väita, et teise tüübi diabeeti esineb seitsmel protsendil riigi rahvastikust ehk 85 000 inimesel.

“Uuringust selgus, et 49 protsenti diagnoositud patsientidest olid varem avastamata diabeedijuhud ehk pea pool neist diagnoositi just juhusliku leiu alusel,” lisas Sonn.

Süüdi enamasti vale toitumine

Esialgu areneb diabeet sümptomiteta ja inimestel pole haigusest aimugi.

“Diabeeti haigestumine kulgeb hiilivalt, mis aga ei tähenda, et sellele ei peaks pöörama tähelepanu,” rõhutas Sonn. “Kõrgenenud veresuhkur kahjustab juba haiguse varases staadiumis südame-veresoonkonda, isegi enne haiguse diagnoosimist. Sageli diagnoositakse aga diabeet infarkti järel.”

Vanus üle 45 aasta, kehakaalu tõus ja kasvanud vööümbermõõt on kolm põhilist suhkruhaiguse riskifaktorit. Diabeedi kõige sagedasem tekkepõhjus on vale toitumine ja vähene füüsiline aktiivsus.

Tõsi, perekondlik eelsoodumuski suurendab riski. Kui mõni teie lähisugulane on diabeetik, tõuseb teie haigestumisrisk mitmeid kordi, kuid õige elustiiliga annab haigestumist siiski vältida.

Teise tüübi diabeeti esineb järjest noorematel inimestel, sealhulgas lastel, ja süüdlane selles on üha mugavam elustiil.

“Lapsed ei jookse enam õues, vaid istuvad arvuti ja teleka ees ning kooligi viiakse nad autoga, selle asemel et jala käia,” rääkis Sonn. “Samuti on laste sagedasema haigestumise põhjuseks vale ja ühekülgne toitumine: liiga palju rasva ja süsivesikuid toidus. Ema peaks lapsele tegema kodus kindlasti tervislikku toitu ning prae- või friikartulid ja viinerid ei tohiks olla laste igapäevane põhitoit.”

Kui suhkruhaigus on juba diagnoositud, on sellest võimatu terveneda.

“Diabeet on eluaegne krooniline haigus, mis pidevalt süveneb, ja aja jooksul võib kahjustada silmi, neere, närvisüsteemi ja vereringet,” hoiatas Sonn. “Selle raskemad tüsistused on infarkt ja insult. Suhkruhaiguse ravi üks eesmärke ongi nende kahjustuste ärahoidmine, mistõttu tuleb regulaarselt kontrollida veresuhkru taset ja hoida see raviga normi piires.”

Hea on teada, et korralikult ravimeid võttev inimene võib tüsistustest pääseda. Väga oluline on alustada ravi kohe pärast diagnoosimist.

“Ravi peab olema küllalt agressiivne ja ajaga lisandub ravimeid, sest haigus on progresseeruv,” lausus Sonn.

Miks lapsed diabeeti haigestuvad?

Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti ja selle tekkepõhjus pole tänapäeval veel täpselt teada.

“On siiski olemas teooriaid, et teatud geneetilise taustaga inimestel tekib keskkonnamõjurite ja võib-olla ka viiruste toimel autoimmuunreaktsioon. Immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab organismil võidelda bakterite ja viiruste vastu, ründab nüüd enda organismi. See reaktsioon põhjustab insuliini tootmise häirumise kõhunäärmest,” selgitas Sonn.

Esimese tüübi diabeedi peamised sümptomid on suur janu, sage urineerimine ja kaalulangus, samuti üldine väsimus.

Esimese tüübi diabeeti ei ole veel võimalik ennetada, küll saab vältida teise tüübi diabeedi teket tervislikult toitudes ja kehaliselt aktiivne olles.

Ivi Sonn, Sanofi diabeedi valdkonna juht:

“Lihtsam on diabeeti haigestumist vältida kui selle haigusega koos elada.”