/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Kodanike senisest rohkema riigiasjadesse kaasamise eest võitlejad on leidnud ühise vaenlase: ebaaus, läbipaistmatu poliitika. Järjekordne hingekarje on eile üleriigilistes lehtedes avaldatud ”Harta 12“.
Juhtkiri: Ühine vaenlane – ebaaus valitsemine
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
15. november 2012, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
”Harta 12” sedastab, et demokraatia laguneb ja diskussiooni võimu ja avalikkuse vahel pole enam ammu. Erakondlikust on saanud ühiskondliku vastand. Võimulolijad ei vastuta.
Samal ajal tasub tähele panna president Toomas Hendrik Ilvese eilses avalduses sisaldunud tabavat mõtet “Nagu valitsus ei saa rääkida avalikkuse ja kogu rahva nimel, nii ei saa ka valitsuse kriitikud kuulutada end kogu vabakonna esindajaks”.
Hartale allakirjutanud peavad vajalikuks uut ühiskondlikku kokkulepet, millest valitsev eliit pole huvitatud. Ent milline peaks olema alternatiivne institutsioon, mille kutsuks kokku abstraktne kodanikuühiskond? Mis on hartalaste meelest rahvaalgatuse instrument? Kas saaks sama sõnastada eesti keeles?
Pärnu Postimees on alati toetanud seisukohta, et valitud rahvaesindajatel peab olema pidev aruandluse kohustus oma ringkonna valijate ees. Enamik linnavolikogu liikmetest ei saa ametiaja jooksul hakkama ühegi kirjutisega selle kohta, mida nad raekojas õigupoolest teevad.
Pärnumaalt on valitud riigikokku esindajaid, kes valijale on kadunud koos mandaadiga. Teisalt on olnud neidki riigikogulasi, kes on korrapäraselt suhelnud valijatega kas ajakirjanduse vahendusel või otsekohtumistel.
Sõna võtnud avalikkus ei usu erakondade enesepuhastumisvõimesse. Kodanikuühiskond peab ennast ilmutama teadmisega, et aega lõpututeks jututubadeks ei ole, tuleb tegutseda. Kuid et ühine vaenlane ühendab väga erinevate vaadetega inimesi, ei pruugi tegutsemissuundades kokkuleppimine ladusalt minna.