Maailmapoliitiline rändtsirkus lõpetas edukalt

Obamamaania on jõudnud ka Euroopasse. Raske tippkohtumiste nädala eest on pälvinud USA president barack Obama Euroopa ajakirjanduselt kiitust. Foto: Aino ja Werner Siebert

Pärast Barack Obama valimist Ameerika Ühendriikide presidendiks on maailm saanud senisest inimlikumad mõõtmed. Tänu mehele, kellest maakeral sõltub väga palju, on muutunud isegi range diplomaatiline etikett sundimatumaks.

Avalikkus reageeris suure sümpaatiaga sellele, kui G20 kohtumisel Londonis tõstis koos Briti peaministri Gordon Browniga pressikonverentsil olnud Barack Obama janu kustutamiseks suule tavalise plastmasspudeli, või sellele, kui tema abikaasa Michelle asetas oma vasaku käe õrnalt kuninganna Elizabeth II seljale. Tavaliselt ei ole lubatud kroonitud pead puudutada.  Peajagu oma külalisest lühem “vanaema” Lilibet oli aga ise enne seda pannud oma käe Michelle Obama pihale. Milline jumalik vaatepilt!

Strasbourgis kummardus pikk sümpaatne mustanahaline mees ise veeklaasi kättesaamiseks puldi alla, sest pikk kõne ja vastamine paljudele küsimustele kuivatasid kurku.

Barack Obama varus ajakirjanikele palju aega, rahulikult seletas ta oma visioone ning ütles, et tuli Euroopasse õppima. Samuti selgitas ta, kui tähtis on talle koostöö kõikide riikidega, ja lisas, et soovib tuumarelvavaba maailma.

Ekskommunist Monty Schädel õhutas vaenulikkust

Rahu eest võitleja Monty Schädel on enda sõnutsi kasvataja. Oma kodulehel toob mees esile, et on olnud aastatel 1988-1992 SED ja hiljem Die Linke (Saksamaa DV KP) liige. Seega pole vaja imestada, et koka koolituse saanud, mitut ametit pidanud ja töötu olnud rahuvõitleja ei armasta kapitaliste ega glamuuri, mida pakkusid NATO tippkohtumisele saabunud liidrid ja nende kaasad. Võib arvata, et oma koha elus on idasakslane leidnud alles Saksamaa rahuühingu poliitilise tegevjuhina.

Schädel teab sõna mõju, seetõttu jagati meeleavaldajatele tasuta kommunistliku ideoloogiaga vürtsitatud noortelehte Junge Welt. Küsisin ühelt 16aastaselt tütarlapselt, miks ta oli kohale tulnud. Neiu, kes ei soovinud oma nime öelda, vastas, et ta protestib NATO vastu, kuna Varssavi paktki on juba lammutatud.

Propagandaüritus oli Baden-Badeni linnaosas Oos täiuslikult lavastatud. See, mis kõlas minu ja mitme kaasinimese kõrvus vaenulikkuse õhutamisena, kostis jälle mesimagusana kokkutulnud sotsialistidele, feministidele, leninistidele, marksistidele, türgi bolševikele ja mürgeldamiseks valmis noortele.

Kui demonstrandid lõpuks liikuma hakkasid, oli korravalvuritel õnnestunud eraldada mürgeldajad rahulikest meeleavaldajatest. 

Piirisild demonstreeris poliitilist tahet

See, et NATO riikide juhid jalutasid Kehlist Saksamaa poolelt üle Reini jõe viiva jalakäijate silla Strasbourgi Prantsuse poolele, ei olnud juhuslik.

Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Nicolas Sarkozy järgisid selle päevakavapunktiga ühist poliitilist eesmärki. Nad tahavad, et Euroopa Parlament jääks Strasbourgi püsima. Samuti soovisid mõlema riigi liidrid demonstreerida, et jõgi, mis on olnud kaua sakslaste ja prantslaste vaheliste veriste sõdade areen, on nüüd koht, kus elu kahe rahva vahel toimib üksteisemõistmise tähe all. Kehlis elab 3000 prantslast, paljud strasbourglased käivad siin tööl ja sisseoste tegemas. Saksa piirilinna ülelinnapea Günther Petry töötab koostöös oma prantsuse kolleegi Roland Riesiga. Mõlema linna algkoolides õpivad lapsed nii saksa kui prantsuse keelt. 

Prantsusmaa on alliansis tagasi

Prantsusmaa oli 1949. aastal üks NATO asutajatest ja sai tol ajalgi USA-lt sõjaväelist kaitset. Kuid kindral Charles de Gaulle’i võimule tulles 1958 muutusid suhted Ühendriikidega halvemaks, sest nood domineerisid toona alliansis. Prantslased keeldusid oma sõjaväeosi andmast NATO käsu alla, samuti ei soovinud nad baase enda territooriumile. See otsus halvendas kahe riigi suhteid pikaks ajaks. 

1966 lõpetasid prantslased sõjaväelise koostöö, suhted liikmesriikidega jäid püsima ainult poliitilisel tasandil.

Nüüd avaldas president Sarkozy soovi, et Prantsusmaa võetaks tagasi Atlandi organisatsiooni militaarstruktuuridesse, sest soovib oma mõjuvõimu NATOs tugevdada: ”On tulnud aeg kanda rohkem vastutust,“ ütles Prantsusmaa liider ja seadis enesekindlalt tagasitulekuks tingimusi: USA peab andma oma nõusoleku selleks, et eurooplased võivad ameeriklastest sõltumata ehitada üles oma kaitseplaani. Samuti peab Prantsusmaa saama alliansis ”kõrge positsiooni“. Sarkozy pressis Strasbourgis oma nõudmised edukalt läbi.

Kabul legaliseerib vägistamise

Afganistani presidenti Hamid Karsaid kritiseeriti Strasbourgi tippkohtumisel teravalt. Poliitik, keda toetavad lääne valitsused, kirjutas alla seadusele, mis lubab naiste vägistamise abielus. Seadus ei kohusta šiiidi naisi mitte ainult vähemalt neli korda nädalas oma mehele seksuaalteenuseid osutama, vaid sisaldab muid naistevaenulikke elemente: šiiidi naised võivad majast lahkuda ainult “seaduslikel  põhjustel”, nad ei tohi töötada või koolis käia, välja arvatud juhul, kui abikaasa seda lubab. Seadus keelab šiiidi naistel oma meestelt pärida kinnisvara. Šiiidid moodustavad kümme protsenti Afganistani elanikest, kokku arvatakse mägiriigis elavat 32 miljonit inimest.

Püüdsin rääkida Afganistani delegatsiooni kuulunud ainukese naisega, kes algul oli nõus vastama minu küsimustele. Pärast seda kui tõlk oli talle aga vahendanud minu küsimuse, mida arvab tema uuest naisi diskrimineerivast seadusest, läks daamil lahkumisega kiireks: “Vabandage, oleme siin rühmaga, ma pean kohe ära minema.”

Liidrite harmooniline lahkuminek

Sügava majanduskriisi tähe all püüdsid NATO liikmesriikide liidrid demonstreerida ühtsust. Türgigi, mis radikaalselt oli selle vastu, et Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen saaks alliansi peasekretäriks, muutis lõpuks oma suhtumist. 

Poola president Lech Kaczynski teatas juba, et järgmine NATO peasekretär peab tulema Poolast. Kuid see auahne soov jäi seekord suurema tähelepanuta, liitlased olid rahul, et kõik suured erimeelsused said lahendatud ja allianss võib vaadata rahus tulevikku.

Merkel ja Sarkozy särasid ühisel pressikonverentsil koos lahkuva peasekretäri Jaap de Hoop Schefferiga rahulolust. Kui Saksa- ja Prantsusmaa liider hakkasid naljatades üksteisega elavalt vestlema, ütles hollandlane: “Ärge tehke minust välja. Ma seisan siin teie kahe vahel ainult seetõttu, et olen NATO peasekretär!” Sisuliselt saavutasid eurooplased NATO uues strateegias palju: tulevikus pööratakse Afganistanis rohkem tähelepanu väljaõppele kui sõjalistele operatsioonidele. Ja selle eesmärgi saavutamiseks on Saksamaagi nõus saatma Afganistani uusi sõdureid.