/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Brüsselis jätkuvad vaidlused Euroopa Liidu eelarve üle 2014.–2020. aastaks. Eesti peaks sel perioodil maksma ühiskassasse 1,5 miljardit eurot ja saama eeldatavasti umbes 5,5 miljardit eurot vastu. Samal ajal klõbisevad kärpekäärid, mis võivad mõnegi suurprojekti ohtu seada.
Eeskätt on Eesti mure seotud Euroopa ühendamise rahastuga. ELi praegune eesistuja Küpros esitas ettepaneku kärpida eelarvet 50 miljardi võrra. Selle kärpega saaksid kõige enam karistatud just ELi suhteliselt uued, Ida-Euroopa liikmesriigid.
Euroopa ühendamise rahastu 50 miljardit oleks Küpros kahandanud 36,3 miljardini. See tegi murelikuks Euroopa Komisjoni asepresidendi ja transpordivoliniku Siim Kallase, kes Dublinis liberaalide aastakongressil esitas küsimuse, kas kärbetega tahetakse loobuda Euroopa ühendamise poliitikast.
ELi president Herman van Rompuy tuli omakorda välja kärpekavaga, mis vähendaks üle triljoni euro suurust eelarvet 75 miljardi võrra. Kuigi lõige oleks suurem, on van Rompuy kava meile soodsam.
Nõndanimetatud Kallase rahastu suurus oleks 46 miljardit eurot.
Kindlasti esitatakse kärpekavu veel, aga Euroopa ühendamise rahastust, kui see jääks 46 miljardi euro suuruseks, saaks teostada Rail Balticu, regionaalse veeldatud maagaasi terminali ja mõne muu vajaliku projektigi.
Juba nüüd on üsna ilmne, et vaatamata põllumeeste häälekale protestile, otsetoetuste suhtes meie lootused ei täitu. Üle 59 protsendi Euroopa keskmisest ei pakuta, ehkki seegi oleks teatud kasv.
Taani ja Suurbritannia on nõudnud senisest veel karmimaid eelarvekärpeid. Britid tõmbaksid kulutusi maha koguni 200 miljardi euro võrra.