Lennufirma Finnair, laevakompaniide Silja Line ja Tallink ning paljude teiste firmade töötajad kannavad ametirõivaid, mida neile õmblevad naised Pärnu jõe suudmes asuvas õmblusettevõttes Tennet.
Pärnu naised riietavad Finnairi stjuardesse
Ühele Soome ja kahele Eesti eraisikule kuuluv 76 töötajaga Tennet AS on 16 tegevusaastaga oma kanna peale Pärnu tugevalt kinnitanud Skandinaavia turul kui ameti- ja vormirõivaste õmbleja. See on põhitoodang, mis 28 miljoni kroonise aastakäibega ettevõtte tellimustest moodustab 80 protsenti, ülejäänud 20 protsenti jääb klassikalistele meesteülikondadele.
“Meil on selles mõttes teistmoodi töö, et siin on vaja teadmisi ja oskusi väga palju,” nendib Tennet ASi asutaja, 75 protsendi aktsiate omanik ja ettevõtte juhataja Kari Halonen, rääkides õmblejatele esitatavatest nõuetest.
Suured sügavsinised tähed TENNET vaatavad vastu meritsi Pärnusse jõudnule ja Jannseni tänava poole möödanikku vajunud kuulsa mööblitootja Vikero hoonelt.
“Ostsime Vikero mööblitööstuse kinnistu 1996, enne seda olime rendiruumides Vana-Sauga tänavas,” mainib Halonen, kes räägib korralikku eesti keelt põhimõttel, et äri ajades tuleb osata selle maa keelt, kus paikned.
Juhtkonnaga samal korrusel, kontoriuksest astudes, leiad ennast päratu suurest tootmisjaoskonnast, kus naised vuristavad õmblusmasinail kokku veste, pükse, seelikuid, mantleid, jopesid.
Õmblejatest tahapoole jääb seinast seina ulatuv laud, millele ladestajad ja lõikajad on laotanud konstruktori arvutijooniste järgi prinditud lõiked nagu pusled, millest Tenneti kaubamärgi all saavad Silja Line’i töötajate teeninduskuued.
“Klient valib, millist kangast ta soovib, ja ettevõte tellib ning ostab kanga välja, põhiliselt kasutame Drobe, Saraiva, Fitecomi ja Carremani firma kangaid, sest need on kõige sobivamad vormirõivasteks,” selgitab tööjuht Ester Pihlak. Lisades, et Saraiva kangatehas asub Portugalis, seal on tellimuste täitmisega raskusi ja transport võiks olla kiirem kui seni.
Selgitusi andes viitab tööjuht laiale ja värvikale kangasortimendile, mis suuremate ja väiksemate rullidena riiuleid täidab.
Suur tellimus on ettevõttel praegu täita Soome riigiraudteele: tumesinised vaarikapunaste lisandite ja trukitatud õlakute, servade ja kinnisega joped jõuavad viimistluse järel kile alla üle-lahe-teekonna ootele, ees kuldselt kiiskavad nööbid VR – Valtion Rautatie.
Töödejuhataja jutu järgi on Tennetis korraga käsil üle 30 mudeli, mille hulka jäävad Soome lennukompanii Finnair stjuardesside õrnsinised suvised vormipluusid ja kleidid. Pärnus õmmeldud rõivastele lisandub Tallinnas Kaarina Embro OÜs tikitud Finnairi logo, mis Cargobusi vahendusel reisib marsruudil Pärnu-Tallinn-Pärnu.
“Finnair on väga hoolikas tellija, seal peab kõik korrektne olema,” räägib konstruktor Helgi Raev, kes arvutil talle edastatud piltide ja mõõtude järgi valmistab nimelisi lõikeid, et jakk või kleit istuks kandjale selga nagu valatult.
Jooniste tegija Anu Bendström paigutab lõiked arvutiekraanil kanga laiusele ja materjali omadustele sobivaimalt ja hiigelsuur printer joonistab need mõõtudele vastavalt välja nii, et ladestaja ega lõikaja ei pea enam pead valutama.
Konstruktori jutu järgi oleneb eritellimus sellest, kuidas ühes või teises firmas konkreetsele töötajale lähenetakse, sest suurusnumbrite järgi partiina tellimus on odavam. Aga nii sõjaväes, piirivalves, tollis, politseis kui teisteski ametkondades on töötajaid, kes ei mahu keskmise järgi kujundatud standardmõõtudesse. Seepärast joonistab rõivakonstruktor arvutiekraanil ametikuue või -pükste/seeliku õmblemiseks sobivad lõiked.
Konstruktoritega samal, allkorrusel vuristavad õmblusmasinate taga istujad kokku meeste veste, mida kaunistavad tellija logod.
“Meil on siin väikesed nipid, kuidas me tööd korraldame,” muheleb tööjuht Ülle Virak ja ladestab kärmelt voodrisiidiga kangatükke, millest saavad vormiseelikud.
Vahekorrusel on toidutuba, kus töötajad saavad kasutada mikrolaineahju ja kiirkeedukannu ning heita pilgu allkorrusel toimuvale või kevadehõngulisel päeval Siimu silla poole.
“Naised on väga kogenud ja väga tublid, nad on harjunud eri operatsioonidega, päris keerulised mudelid on sees,” ütleb tööjuht Ester Pihlak tellimuste täitjate kohta. Valdavalt on tegemist kunagi Pärnule nime teinud ja tegevuse lõpetanud õmblusfirmadest tulnutega, kellel on erialane haridus ja töökogemus.
Küsimusele, kui kindlalt võib Tenneti tööpere ennast tunda majandussurutisse langenud riigis, vastab ettevõtte juhataja, et globaalne majanduskriis mõjutab kindlasti kõiki ettevõtteid.
Töötajate koondamist, sundpuhkusele saatmist või osalisele tööajale viimist kui Eesti majanduse ilminguid on juhtkond arutanud, kuid nagu Halonen kinnitab, ei ole Tennetis selle järele siiani olnud vajadust.
Finantsharidusega Halonen asutas ametirõivaid tootva Tenneti 1980. aastal Soomes ega oskagi enam öelda, millest ettevõtte nimi tulenes. See, et Madalmaades on sisuliselt samanimeline energeetikafirma, üllatab juhatajat. Mööndusega, et too teine Tennet kasutab suure esitähe kõrval suurt lõputähte.
Eesti taasiseseisvumise aastal käis Halonen sõbraga esimest korda Pärnus.
“Pärnu meeldis ja tekkis mõte, et toon oma tehase Soomest siia üle,” kinnitab Halonen, lisades, et järgmisel, 1992. aastal otsis ta tootmiseks sobivaid ruume ja inimest, kes oskaks paremini kohalikega suhelda. “Minu eesti keel oli siis nullilähedane,” ütleb ta.
Halonen ei tee saladust, et just 1990. aastate Soome majanduskriis sundis teda mõtlema tootmist ringi tegema.
“Otsustasin, et kui ükskord tuleb kolida tehas mujale, peab alustama sellise tootmisega, mis on võimalikult raske ja keeruline, see tagab selle, et konkureerivaid firmasid ei ole nii palju,” selgitab ta oma põhimõtteid.
Oma mudelitele, meesteülikondadele, eelistab ettevõte praeguses majandusolukorras tööd, mis on ette tellitud ja mille eest on raha laekumine tagatud. Eestis turustamine andis Soomes alustatud ettevõttele kogemuse, et siin on hinna ja kvaliteedi suhted nihkes. Endale hinnaalandust tegemata on Tenneti juhtmõte: “Teeme seda, mida oskame hästi!”