/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Eile kogunesid Pärnu Postimehe ja Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis kutsel Endla teatri sammassaali Pärnumaa omavalitsustegelased, ettevõtjad, kultuuriinimesed ja teised, et juba traditsiooniks saanud arvamusliidrite lõunal veidi mõtiskleda ja arutleda filosoofilisel teemal “Kellel on õigus?”.
Arvestades valeliku poliitika vastaseid meeleavaldusi, millest üks leiab täna aset Tallinnas, “Harta 12” teksti ja sellele ohtralt kogutud allkirju, on nii tõe kui õiguse olemus tõusnud väga teravalt päevakorda. Sellele teemale pühendatud väikekonverentsi kevadel kavandama hakates ei suutnud me kuidagi ennustada, et niisugune teemapüstitus hilissügisel nii aktuaalne on.
Tänase meeleavalduse üks lähtepunkte seisneb järgmises: “Põhiseaduse järgi on kõrgeima võimu kandjaks Eestis rahvas. Sellest hoolimata oleme tavakodanikena harjunud arvama, et meist ei sõltu midagi, vähemalt mitte väljaspool valimisi.”
Samale järeldusele on jõudnud Pärnu Postimeeski. Eilseks, mil pärnumaalastele tuli kõnelema õiguskantsler Indrek Teder, valmis meil taotlus, milles palume tal hinnata riigikogu valimise seaduse vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele.
Muu hulgas kirjutasime taotlusse, et rahvas kui kõrgeima võimu kandja on erakondades pettunud, kuid riigikogu valimise seadus sunnib meid sellele vaatamata hääletama ühe või teise erakonna poolt. Valija ei saa sellises olukorras jääda truuks oma arvamustele ega veendumustele.
Riigikogu valimise seadust pole ülikeeruline muuta, eriti kui sellest on huvitatud kodanikuühiskonna esindajad ja suurerakonnad oma hästi treenitud südametunnistuse kõigile mõeldes tööle rakendavad.
“Vabadus on vabadus öelda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on võimalik, tuleb kõik muu iseenesest,” kirjutas George Orwell romaanis “1984” ja see mõte on praegu aktuaalsem kui taasiseseisvunud Eestis kunagi varem.