Matusebüroo on vajalik abiline, mitte raisakotkas

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Matusebürood pole paraku heategevusasutused, vaid äriettevõtted, mis küsivad osutatud teenuse eest kes rohkem, kes vähem raha: iga teenus teadupärast maksab.

„Kui inimesed ei sooviks seda teenust, poleks matusebüroosid olemaski. Miks siis rahvas kujutab ette, et peaksime seda teenust osutama tasuta?” arutles matusebüroo Viimne Tee juhataja Maie Rohumägi. „Miks inimesed heidavad meile ette, et oleme nagu raisakotkad, et “vaat, mille pealt teenite, kas te seda leiba sööte ka, mis surnute pealt koorite?” – see on nii valus.”

Töö teeb rõõmu

Ometi tihkas Viimse Tee juhataja sellise kohati ette tuleva ja hingepiina tegeva suhtumise puhul märkida, et inimeste mures aitamine kaalub üles kõik tänitamised.

Liiati kui arvestada, et matusebüroo abi vajajad on lähedase kaotamisest šokis ega käitu päris nii, nagu nad teevad seda argielus.

„Kui eelmisel nädalal matuselised ütlesid, et “issand, ta pole nii kena välja näinudki”, tundsin sellest sellist rõõmu, et mul hakkasid pisarad jooksma,” ütles Rohumägi. „Vaat see ongi see tänu: tunnen, et mu töö on vajalik. Las nad sõimavad mind raisakotkaks, aga kui saan kedagi rõõmustada või talle mures leevendust või kergendust pakkuda, on mu töö läinud asja ette.”

Inimeste hurjutamist kommenteerides sõnas Viimse Tee juhataja, et kui kellelgi on matusebüroo teenuste hinnad pinnuks silmas, pole pahameel siinkohal põhjendatud. Pealegi on iga firma kestmise ja edenemise seisukohalt väga olulises valdkonnas – ettevõtte pakutavate teenuste hinna kujundamine – arvestatud kohalike olude ehk pärnumaalaste sissetulekuga.

Oma väite tõestuseks tõi Rohumägi kirstude hinnad, analoogne ühe ja sama tootja valmistatud sark maksab Tallinna firmas 400, Pärnus aga 192 eurot.

„Kõik hinnad on Tallinnas kõrgemad kui siin, ainult krematooriumi hinnad on ühtemoodi,” tõdes Viimse Tee juhataja. „Mul on alati kohutavalt piinlik seda summat öelda, sest summa on suur, aga ma ei võta seda laest, hinnad ongi sellised.”

Lahkunu ärasaatmise kõrgest maksumusest tingituna tasub seepärast vähimagi iroonia või halvakspanuta suhtuda Rohumägi sõnadesse, mida ta lausus seoses võimalikult odavate matustega.

Sõnadesse, et inimesed räägiksid juba eluajal selgeks selle, et nad ei taha liigset ahastamist enda ärasaatmisel ning neile meeldiks, et nad saadetaks otse tuhastamisele.

„Sel juhul ongi matuste hinnaks tuhastamisele kuluv 270 eurot, selles hinnas on ka transport Läänemaale Linnutee krematooriumi ja tuha tagastamine büroosse, peale selle pisike teenustasu kontoris vormistamise eest ja urni hind,” ütles büroo juhataja.

Niiviisi talitamise mõttekusest kõneleb seegi, et kui kadunuke on kremeeritud, võib urnimatuse teha millal iganes. Samuti korraldada ärasaatmistseremoonia lahkunu omastele sobival ajal. „Kui urn on käes, on see nagu vaheetapp, et leinajad saaksid end natuke koguda,” nentis Rohumägi. „Tuhk ei kao ju enam kusagile.”

Segadus hinnaga

Kahe aasta eest matuseteenust pakkuma hakanud OÜ Hingemaa juhatuse liige ja matusekõneleja Hannes Kulla tõi enne teenuse hindadest rääkima hakkamist esile valdkonna veel ühe suure eripära. Ehkki tegemist on äriga, kõlagu see sõna kõnealuses kontekstis kui tahes pahasti, ei kehti sel alal teised sehvtitegemisele nii omased toote või teenuse müüki kasvatavad võtted.

Näiteks on võimatu organiseerida matmisteenuse reklaamikampaaniat või ennast konkurentidest etemaks kelkida. Seepärast mängib ettevõtte edus olulist osa, kuidas tema pakutavat teenust hinnatakse ja kas sellest räägitakse kiitvas toonis ka pärast büroo korraldatud matusetalitust. „Tegemist on väga delikaatse valdkonnaga, väga suurt rolli mängivad selles hästi tehtud töö, meeldivad muljed,” tõdes Kulla.

Kulla hinnangul ei saa büroo töö edukuse tagamisel mööda vaadata ajakohastest teabelevitamise vahenditest, eelkõige internetist ja selle kaudu kättesaadavatest matusebüroode või tavanditeenust pakkuvate firmade teenuste hinnakirjadest.

Paraku läks sellega täbaralt nii Viimsel Teel kui Hingemaal, mis võttis vanemalt ja enne teda kõnealuse teenuse pakkumise turul toimetanud Viimselt Teelt snitti.

Täpsemalt ei olnud tarbijakaitse rahul, et ettevõtted olid oma teenuste hinnad esitanud käibemaksuta, vastav täpsustus aga oli toodud preiskurandi lõpus peenes kirjas.

Nii rehkendab nii üks kui teine oma hindu veel praegu ringi ja niipea kui nad sellega ühele poole saavad, on teenuste hinnakiri – sedakorda kohe lõpphinnaga – taas ettevõtte kodulehel üleval ja igaühele kodunt väljumata lugeda.

„See annab mullegi teada, et võib-olla pean oma hinda korrigeerima, et inimesele tuleks odavam,” tõi Kulla esile internetis kättesaadava hinnakirja plusspoole.

Pärnu kolmas ja vanim matusebüroo Vinuk pole kunagi oma hinnakirja internetti riputanud, see on saadaval firma kontoris.

Kõike teeb üks inimene

Kui Pärnus tegutsevad kolm suurt matusebürood ja osalist teenust pakkuv Airen Matuseteenused, siis maakonnaski võib eelkõige kõnelda kolmest selles vallas toimetajast. Tavandibüroo Memory Saarde vallas ja Helle Juhkentaal ning Luule Matusetalitus ehk Luule Põder Vändras.

Seejuures saavad nii Vändras kui Kilingi-Nõmmes lahkujate ärasaatmist korraldajad kõigega ise kenasti hakkama, mõlemas paigas on külmkambridki. Tõsi, mitte eriti mahukad, kuid lahkunuid ei tule Pärnusse sõidutada.

„Pigem käin mina Pärnus ja toon sealt Vändra inimesi, kes on linnas lahkunud,“ tõdes Juhkentaal.

Juhkentaal kui hulk aega Vändras monopoolses seisus olnud matuseteenuse pakkuja väärib märkimist sellegi poolest, et tuleb igavesse unne suikunu viimsesse sängi saatmisega kaasnevate talitustega sõna otseses mõttes üksi toime. „Ise loen, ise mängin, ise sõidan – olen niisukene,“ nentis ta. „Mul on ka oma baar, peielaud toimub seal, nii et võin teha ärasaatmise algusest lõpuni.“

Eeltoodust lähtuvalt mainis Juhkentaal sealse kandi matuse keskmise hinna – 800 eurot. Selle sees on nii kirst, järelehüüe, muusikaline taust, hauaplaat, sarga kattelina kui peielaud 30 inimesele. „Hinda tõstab, kui lauas on 50 inimest, aga praegu on kesmine matus 30 inimest, üüratuid matuseid enam ei tehta,“ selgitas Juhkentaal.

Analoogselt kolleegiga tõdes Luule Põder, et tuleb kõige vajalikuga üksi toime. Tõsi, aeg-ajalt kutsub ta endale appi teise orelimängija, sest lahkunu ärasaatmistseremoonia muusikaline kujundus on tema hinnangul väga tähtis.

„Mul on vaid EASi (Ettevõtluse Arendamise sihtasutus) toetusega saadud buss ja väike ladu alevis, kus on matusetarvikud. Mul ja ka leinajal pole mingit vajadust büroo järele, kõike saab toimetada tänapäeval telefonitsi ja meilitsi, ning leinajal on mugavam, kui mina külastan hoopis neid,“ märkis Põder.

Põhimõte on see, et niigi stressis leinajail pole tarvis saalida ametiasutuste vahet ega matusteks dokumente korda ajada.

„Soovitangi inimestele, et nad ei pea kodunt enne matust välja tulema,“ lausus Põder. „Kui just on vaja käia perearsti ja kalmistuvahi juures ning omavalitsuses, kuid muu teen absoluutselt kõik mina: tellin peielaua, laululehed, pärjad, maksan arved, panen lehte kuulutused, tellin kas või habemeajamise.“

Matuse keskmiseks hinnaks pakkus Põder pool tuhat eurot, aga seda mööndusega, et kokkuvõttes oleneb teenuse maksumus kõigest sellest, kuidas leinajad soovivad ärasaatmise korraldada, missugune on näiteks kirst.

Hinnad märkusega “alates”

Anu Oja tavandibüroost Memory märkis, et tahes või tahtmata peab matustegi puhul arvestama reaalsuse ehk sellega, et teenuse hind oleks inimestele vastuvõetav. Ja kui matus läheb Kilingi-Nõmmes vähem maksma kui Pärnus, pole põhjus järeleandmistes. Pigem vastupidi. Oja väitel annab juba Saarde kabel Pärnu analoogsetele ehitistele silmad ette. „Siia juhtub rahvast kogu riigist ja kõik kiidavad, kui hea ja ilus siin on,“ sõnas Oja.

Samal ajal tunnistas Oja, et ehkki vald on oma kodanike viimse teekonna eest väga hästi hoolitsenud, jääb matuseid Saardes aasta-aastalt vähemaks. See on tingitud kasvavast elueast ja sellestki, et valla elanike arv kahaneb.

Erinevalt Airen Matuseteenustest, mis tunneb end Pärnus suurte tegijate kõrval üpris kindlalt ja on lühikesele tegutsemisajale vaatamata leidnud tunnustust ja saanud hulga pakkumisi tseremooniate korraldamiseks.

„Amandus Adamsoni tütre matmine isa kõrvale oli minu korraldatud matus ja muusika oli ka minu oma,“ tõi Airen Matuseteenuste eestvedaja Irene Mikk esile ettevõtte tasemest rääkiva kõneka detaili.

Airen Matuseteenused on keskendunud eelkõige matuste sõnalisele ja muusikalisele küljele. Seda nii Pärnus, Pärnumaal kui kaugemalgi, kasutades selleks vajadusel laenatud sõidukit ja üüritud ärasaatmisruumi ehk vahendanud eri büroode ja teenusepakkujate teenuseid.

„Seda on juhtunud küll, et on saanud kasutada kellegi kabelit või ärasaatmissaali, transportki on kellegi teise oma, mina loen ja muusika on minu – sellist varianti on ette tulnud,“ tõdes Mikk. Tema väitel on seesuguse komplekti taga soodsam hind, mis teenusepakkuja valikul paratamatult märkimisväärset rolli mängib.

Viimati mainitut silmas pidades hindas Mikk oluliseks, et teenuse hinnad oleksid alati esitatud käibemaksuga. See välistaks selle, et leinaja peaks endale niigi raskel ajal hakkama veel matemaatikuks.

„Kui inimene läheb midagi ostma või mingit teenust küsima, vaatab ta hinda ja jätab tavaliselt lugemata selle rea, et hinnale lisandub käibemaks,“ kinnitas Mikk. „Kui lõpuks läheb maksmiseks, on üllatus suur, et hind on arvatavast suurem. Kliendina tahaksin kodulehel küll näha lõplikku hinda.“

Samal ajal on Airen Matuseteenuste kodulehel teenuste hinnad märkusega “alates”.

Vastav märkus on teistegi matuseteenust osutavate ettevõtete veebilehtedel. Seda seepärast, et jäikade hindade fikseerimata jätmine võimaldab iga matuse puhul eraldi lähenemist, võtta arvesse, millal, kus ja mil moel teenust osutatakse, ja arvestada teenuse tellija materiaalseid võimalusi. Mõistetav ja igati inimlik lähenemine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles