Valter Parve: Küsitud ja küsimata küsimused

Valter Parve. Foto: PP

Reedesel kohtumisel arvamusliidritega anti võimalus neilt nõu küsida ja muidugi oli see suurepärane võimalus oma uudishimu rahuldada, sest väga harva on juhust sedavõrd silmapaistvaid persoone silmast silma kohata.

Tunne Kelami sõnavõtust Pärnumaa arvamusliidrite lõunal jäi meelde kaks märksõna: eurobürokraatia ja asjatundlikkus. Asjatundlikkuse puhul pidas ta Eestit kõrges kogus esindades olulisteks nii isikliku arvamuse omamist kui ka selle väljaütlemist.

Taandasin selle kohaliku omavalitsuse teemaks ja meenutasin, et Pärnu Postimees oli just mõni päev tagasi oma juhtkirjas kurtnud kohaliku volikogu mõne liikme täispikka vaikimist, st nelja aasta jooksul mitte ühtegi mõtteavaldust. Rahvaesindajad ei jaga avalikkusega oma seisukohti, mis võib olla selle põhjus?

Palusin Kelamil valida üks, kõige olulisem vaikimise põhjus minu pakutud neljast oletusest: vaikijatel polegi oma seisukohta, st mingid kohaliku tasandi poliitbroilerid on teenete eest võimu juurde saanud; neil on oma arvamus, kuid nad ei pea vajalikuks seda ajalehe kaudu ilmutada; on mõtteid ja on soovi neid avaldada, kuid partei ei luba; ajaleht lükkab pakutu tagasi.

Europarlamendi saadik jäi vastates diplomaatiliseks ega valinud pakututest ühtegi konkreetset oletust välja.

Teiseks kurtsin talle mõni päev varem kogetud bürokraatiaga seotud muresid. Lastekodulapsed ei või enda järelt koristada ja kogukonnana koos elavate hoolealuste hubasele kodule ei anta hoone kasutamisluba, sest metalluste asemel on puust uksed.

Kelami arvates on põhjuseks see, et meie noored ametnikud on paavstist pühamad ehk pingutavad igaks juhuks üle. Võib-olla tõesti, kuid niisama hästi võiks oletada, et üha enam leviv hirm kaotada töökoht sunnib ülijäikasid kohalikke reegleid looma ja neis näpuga järge ajama ning välistab igasuguse inimliku lahenduse.

Euroliidu normidele viitamine oleks sel juhul vaid suitsukate. Lastekaitse praktikas on küllalt näiteid selle kohta, kuidas kasvava põlvkonna eest hoolitsemise sisu võiks võimalikele tagajärgedele mõeldes kvalifitseeruda hoopis laste väärkohtlemiseks.

Edgar Savisaare väga hea sõnavõtt jäi kahjuks pooleli, terviserikke tõttu lahkunud poliitikult ei saanud pärida kommentaare mind huvitavatele küsimustele, näiteks kas Pärnu sadama loovutamise taga oli Keskerakonna kontorist tulnud korraldus oletatavasti just nende poolt Pärnusse linnapeaks lähetatud Mart Viisitammele või oli see tollase meeri isiklik soolonumber. Ja kui õige on esimene oletus, kas siis viidatud toetuse eest sadama müümisele laekus parteikassasse meelehead ehk füüri? Soovin Savisaarele paranemist ja paremini läbikaalutud personalialaseid otsuseid.

Õiguskantsler Indrek Teder tegi minu arvates Pärnu Endla sammassaalis kõige säravama ettekande. Mark Twaini “isahane munade” müük sobib väga hästi iseloomustama nii varasemaid valimiskampaaniaid kui ka kergeusklikke turulkäijaid.

Palju tänu kohtumise korraldajatele!