ELi 2014.–2020. aasta eelarve on majanduse elavdamiseks

Martin Schulz. Foto: PP

Euroopa ülemkogu täna algav kohtumine näitab, kas Euroopa Liidule soovitakse anda aastateks 2014–2020 ambitsioonikas eelarve. Euroopa Parlament, mis peab eelarve heaks kiitma, ei ole valmis aktseptima praegusest väiksemat ELi mitmeaastast finantsraamistikku. Mõni võib väita, et see on ebaloogiline või isegi vastutustundetu, arvestades kokkuhoiukliimat, mis ELi mõnes osas praegu valitseb. Tegelikult on olukord vastupidine.

Häälekad nõudmised ELi eelarvet kärpida võivad olla populaarsed, kuid neil puudub majanduslik alus. Lõppude lõpuks tähendab ELi eelarve kärpimine ELi kõige võimsama majandustegevuse stimuleerimise vahendi nõrgendamist. Kriisi ajal vajame seda stiimulit rohkem kui kunagi varem, et edendada majanduskasvu ja tööhõivet.

Tähtis eelarve

ELi eelarve ei ole suur, küll aga tähtis. See moodustab liidu valitsemissektori kuludest ainult umbes kaks protsenti ja on seega üle 45 korra väiksem kui kõigi liikmesriikide valitsemissektori kulude summa.

ELi eelarve on eeskätt investeeringute eelarve ja 94 protsenti selle kogutulust investeeritakse kas liikmesriikidesse endasse või liidu välispoliitilistesse prioriteetidesse.

ELi eelarvest saadava toetuseta oleksid paljude piirkondade ja liikmesriikide avaliku sektori investeeringud kas väga väikesed või olematud.

ELi eelarve on osa lahendusest, mis võimaldab Euroopal kriisist välja tulla. Sellega edendatakse investeeringuid majanduskasvu ja tööhõivesse ning aidatakse liikmesriikidel lahendada struktuurseid probleeme, eelkõige seoses konkurentsivõime vähenemise, kasvava tööpuuduse ja vaesusega. Kui soovime tõesti majanduskasvu ergutada, peame andma selleks vajalikud vahendid.

ELi eelarve on investeerimisabinõu, millega toetatakse majanduskasvu ja mille abil luuakse töökohti. Näiteks rahastatakse sellest väga olulist üleeuroopalist transpordivõrku ja energiaühendusi.

ELi eelarve aitab edendada innovatsiooni ning teadus- ja arendustööd. ELi eelarve võimendab investeeringuid ja võimaldab saada kasu mastaabiefektist ja see ei saa olla puudujäägiga.

Ambitsioonikas eelarve

Euroopa majanduse elavdamise strateegia ”Euroopa 2020“, mille kõik ELi riigid on heaks kiitnud, eeldab liidus senisest aktiivsemat tegutsemist. Valitsusjuhid ei saa anda ELile aina rohkem ülesandeid ega vähendada samal ajal ELi eelarvet. Sellega nõutakse ELilt võimatut. Lühidalt: ambitsioonikas EL vajab ambitsioonikat eelarvet.

Kõik ELi liikmesriigid ja Euroopa Parlament on leppinud kokku ühise kasvustrateegia suhtes. Selle nimi on ”Euroopa 2020“ ja see on terviklik lahendus ELi ees seisvatele probleemidele. Mitmeaastane finantsraamistik on üks peamisi vahendeid ”Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamiseks. See on kasvu ja investeeringute eelarve. Me ei saa lõputult rääkida vajadusest majanduskasvu järele ja seejärel hoiduda sellesse investeerimast.

Üks osa lahendusest on ELi tugev ühtekuuluvuspoliitika. See peaks jääma meie riikide tähtsaimaks investeerimisvahendiks. Peale selle toob ühtekuuluvuspoliitika kasu kogu liidule, sest tugevdab siseturgu, suurendab majanduslikku lähenemist, suunab investeeringuid kasvupotentsiaaliga valdkondadesse ja toetab liikmesriikide struktuurireforme.

Euroopa Parlament on veendunud, et vastasseis kahe leeri vahel, mida ühelt poolt juhivad riigid, kes on netopanustajad, ja teiselt poolt riigid, kes on netoabi-saajad, süsteemis, millega luuakse puhtalt raamatupidamisel põhinev arusaam niinimetatud õiglasest tulust, ei ole Euroopa kodanikele mõistetav ega meeldiv.

ELi eelarve rahastamisel tuleks pöörduda tagasi tõelise omavahendite süsteemi juurde. Keskpikas perspektiivis peame kaotama olemasolevad tagasimaksed ja korrektsioonimehhanismid.

Teretulnud on ettepanekud finantstehingute maksu ja uue ELi käibemaksu kui omavahendite kohta, mis peaksid vähendama liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul põhinevaid osamakseid ELi eelarvesse 2020. aastaks 40 protsendini. Peale selle, et finantstehingute maks on õiglane ühiskonna suhtes, võib see olla uus sissetulekuallikas, mis vähendaks liikmesriikide panust ELi eelarvesse.

Läbirääkimised mitmeaastase finantsraamistiku üle panevad proovile ELi võime tegutseda Euroopa kodanike huvides ja täita oma lubadusi.

Kui ELi valitsusjuhid esitavad 22.–23. novembri tippkohtumisel ambitsioonika eelarveettepaneku, ei käitu nad ainult Euroopa seisukohast õigesti, vaid pälvivad Euroopa Parlamendi ja regioonide komiteegi toetuse ning näitavad maailmale, et Euroopa suudab teha raskeid otsuseid.