/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/26/545622t1h96b0.jpg)
43 protsenti Eesti elanikest on võtnud laenu ja tagasimaksetega raskustes inimestest pea pool elab maal, selgus Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse ja Eesti konjunktuuriinstituudi koostöös tehtud uuringust.
Pool laenuga hädas olijatest elab maal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Laenuvõtnutest ülekaalukas osa tuleb enda hinnangul igakuiste maksetega toime, aga kuna väljaspool suurlinnu elavatel inimestel kipuvad sissetulekud olema väiksemad ja tööleidmise võimalused napimad, tõuseb nende laenumaksete osa pahatihti kõrgemale, kui võiks,“ rääkis teabekeskuse juhataja Anne Sägi. “Igal viiendal maainimesel läheb laenu tagasimakseks üle 30 protsendi sissetulekust.”
Uuringust selgus, et kõige rohkem on inimesed võtnud laenu kodu ostmiseks ja siin pole suurt vahet, kas elatakse maal või linnas. Ülejäänud laenude puhul on erinevused märgatavad. Näiteks Tallinna elanikel on teisel kohal krediitkaardi omamine, maainimestel pigem autoliising. Õppelaenu osa on suurem suurlinnades, maal seevastu väikelaenul.
“Muret tekitab, et inimesed ei kipu enne eriti mõtlema olukordadele, kus finantskohustuste täitmisel võib tekkida raskusi,“ tõdes Sägi. Valdavalt loodetakse sõprade ja sugulaste abile, samuti säästudele ja senisele varale, mida pealinna inimestel on pisut rohkem kui mujal. Huvitava tendentsina joonistub välja, et linnas loodetakse tunduvalt rohkem riigi abile kui maal.
Kui rääkida inimestest, kes pole laenu võtnud, siis linnas on laenamata jätmise põhjus eelkõige vajaduse puudus. Maal aga on kõige suurem nende hulk, kes põhimõtteliselt laenu ei võta, ja rohkem neid, kellele laenu ei anta.