Juhtkiri: Estonian Airil napib õhku

Pärnu Postimees. Foto: PP

Meie rahvusliku lennukompanii Estonian Airi töötajatele edastati hiiobisõnum suure koondamise ja tegevuse piiramise kohta. 318 töötajast saavad lõpparve 146. Kümne lennuki asemele jääb viis ja lennusihtkohti senise 15 asemel kümme.

Kokkutõmbamine on valus, aga firma kahjuminumbreid arvestades möödapääsmatu. Sellest saavad aru nii piloodid kui salongipersonal. Töötajate esindajatega räägitakse läbi uue kollektiivlepingu tingimuste suhtes, mis ilmselgelt pole enam nii soodsad kui varem. Ent hädaga sööb karugi kärbseid ja Estonian Airi puhul on küsimus ellujäämises või pankrotiga lõpetamises.

Paljudele pole Estonian Air kõigest üks lennukompanii. Estonian Air on olnud osa Eesti identiteedist, omariikluse sümbol, tiivad, mis on kandnud meid laia maailma. Uhke tunne oli astuda aastate eest Eesti rahvusvärvides Boeingu või varasema Fokkeri pardale, kui lähinaabrite lennuväljadel konutasid veel ülekaalukalt omaaegse NSV Liidu päevinäinud lennumasinad. Estonian Airi uus lennupark sümboliseeris sügavatel 1990ndatel edasiminekut, midagi head ja helget.

Estonian Airi päästmiseks on möödapääsmatu rahasüst valitsuselt. Siin on silme ees Air Balticu hoiatav näide. Naaberriigi lennufirmat ähvardab Euroopa konkurentsinõuete rikkumise eest paljumiljoniline rahatrahv Euroopa Komisjonilt.

Riiklik päästeplaan eeldab Estonian Airi puhul regionaalset konkurentsivõimet ja rahasüst peab vastama ELi lennunduse riigiabi reeglitele.

Estonian Airi vastne juht Jan Palmer on ajakirjandusele öelnud, et tahab firma alles hoida. Tema plaan näeb ette tulevaks suveks jooksvalt kasumisse jõudmist.

Eestil on vaja tublisti nuputada, kuidas jääda püsima maailma lennunduse kaardile, kui Tallinna lennujaama läheduses on sellised rahvusvahelised õhuväravad nagu Helsingi ja Riia.