/nginx/o/2012/11/23/1448646t1h6f20.jpg)
Vt Hannes Toomsalu, “Latvija: Igaunijas drošbas drauds? (Läti: julgeolekuoht Eestile)”, PP 16.11.
Kriis mõjus Läti kaitsekulutustele rängalt ja neis oludes kerkis esile oluline sise- ja välispoliitiline probleem: kuidas olla usaldatav ja võimekas NATO liitlane, mis peab täitma endale pandud kohustusi?
Võiks väita, et kõige suurem mure on poliitilise tahte puudus, suurendamaks kaitsekulutusi kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Läti praegune kaitseressursside jaotus näitab selgesti, et riigikaitsesektori poliitiline tähtsus on pigem väike. See tõsisasi mõjutab negatiivselt Läti turvalisust ja kaitsesüsteemi arengut ja püsimajäämist.
Siiski on Läti valitsus nõustunud suurendama kaitsekulutusi kahe protsendini SKTst 2020. aastaks. Samuti on heaks kiidetud Läti riiklike relvajõudude pikaajaline arengukava. Ometi on kaheldav, kas Läti suudab endale sellist kaitsekulutuste kasvu lubada ja relvajõudude arengutempot tagada.
Kui Läti kaitsekulutused jäävad suhteliselt madalaks, umbes ühe protsendi ligi SKTst, on sellel negatiivne mõju nii personalile kui arengule ning Läti riiklikud relvajõud pole jätkusuutlikud.
Läti poliitilised juhid peavad näitama vankumatut tahet tõsta kaitsekulutused kahe protsendini SKTst nii kiiresti kui võimalik, et veenda oma pühendumuses nii alliansi kui enda naabreid. Samuti tuleb parandada kontrolli eraldatud raha kasutamise üle.
Samal ajal võib kaitsekulutuste hoidmine kahe protsendi lähedal SKTst olla peamiselt väikeste riikide, nagu Eesti, Läti ja Leedu probleem. Väikeriikide turvalisus ja kaitsekorraldus sõltuvad väga palju nii praegu kui tulevikus võimsatest, sõjaliselt tugevatest maailmariikidest või organisatsioonidest.
Eesti, Läti ja Leedu loodavad nii või teisiti eelkõige NATO pakutavale kollektiivsele kaitsele ja Ameerika Ühendriikide strateegilisele partnerlusele, hoolimata sellest, mitu protsenti iga Balti riik eraldi oma SKTst kaitsekulutustele annab.
Tähtis on poliitiline tahe kaitsekulutusi kasvatada ja selles osas peavad Läti juhid tublisti suurendama turvalisus- ja kaitseteemade tähtsust oma poliitikas.