Ühiskonna arengu kaalukeel on selle liikmete oskus teha õigeid valikuid, omandada teadmisi, täiendada arusaamu, kaasa rääkida meile kõigile tähtsate probleemide lahendamisel. Kaasamise üks tööriistu on ümarlaud, kus pooled kutsutakse ühise laua taha.
“Ümarlaud” on rahvusvaheline termin, mille kaudu püütakse lahendada ühiskonnas tekkinud kitsaskohti. Tegemist on huvikaitsega, mis tähendab kellegi ühiste huvide koondamist, õiguste ja vabaduste eest seismist ning selle nimel avaliku võimu, ärisektori ja avalikkusega suhtlemist. Huvikaitseks on vaja leida liitlasi, kes soovivad samu probleeme lahendada.
Volikogu on koht, kus võetakse vastu omavalitsuse tasandil inimesi puudutavad otsused. Vabaühendustel oli vaja juurdepääsu otsuste mõjutamiseks. Ahti Kõo oli 2007. aastal Pärnu linnavolikogu esimees. Kaks korda käisin tulutult talle selgitamas, miks on volikogu esimehele kasulik laiem kõlapind otsuste tegemiseks.
Kolmas kord kutsus Kõo ise mind läbirääkimisele ja 20. novembril 2007 toimus esimene volikogu ühenduste ümarlaud. Koostöö on sujunud meeldivalt kõikide järgmiste volikogu esimeestega. Oleme nende aastate jooksul arutanud volikogu laual olevaid eelnõusid ja tõstnud esile probleeme, mis linnas lahendamist vajavad.
Probleemi ehk päevateemat on aidanud harutada linnapea või abilinnapead, kelle kompetentsi konkreetne mure kuulub. Käesolevat aastat iseloomustab suurte, pikaajalise mõjuga ja linna avalikku ruumi puudutavate probleemide käsitlemine.
Volikogul tuleb igal istungil teha linnale tähtsaid otsuseid detailplaneeringute suhtes. Tegemist on teemaga, mis vajab oskusteadmisi. Üllatusena tuli teadasaamine, et volikogu liikmed ei saa mingit planeerimiskoolitust.