Millega meie eurosaadikud tegelevad?

Euroopa Parlamendi istungid pole sugugi alati vaiksed, ette tuleb protestiaktsioonegi, nagu tegi hiljuti Strasbourgis Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, mis avaldas meelt kivimite hüdraulilise purustamise vastu kildagaasi ammutamiseks. Tähelepanelik vaataja leiab pildilt Eesti eurosaadiku Indrek Tarandi. Foto: Reuters

Euroopa Parlamendi praegune koosseis valiti 2009. aastal, järgmised valimised leiavad aset 2014. Sageli heidetakse valitutele ette, et nad juskui kaovad Euroopasse ära ja neist ei kuule sugugi nii sageli kui riigikogu liikmeist.

Heitmaks veidi valgust Eestist valitud saadikute tegevusele Euroopas, küsisime, mis neil sel sügisel ja eeloleval talvel europarlamendis käsil on.

Siiri Oviir, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (ALDE) juhatuse liige

Veel sel aastal jõuab Euroopa Parlamendi täiskogule naiste vananemisega seotud haiguste raport, kus olen meie fraktsiooni kõneisik. Vaatamata naiste pikemale elueale, esineb eakamatel naistel märkimisväärselt rohkem nõrgestavaid haigusi – osteoporoosi, reumatoidartriiti ja osteoartroosi, ajurabandust, vähktõbe – kui samaealistel meestel. Selle raportiga antakse olukorrast ülevaade, pakkudes välja meetmed liikmesriikide ja Euroopa tasandil.

Järgmisel aastal tuleb uuesti arutlusele tänapäevastatud rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv, mille suhtes võttis Euroopa Parlament oma seisukoha esimest korda 2008. aastal ja teist korda 2010. aastal, kuid kahjuks pole nõukogu siiamaani suutnud vastu võtta oma seisukohta.

Olin nimetatud raporti fraktsiooni kõneisik ning probleemiks oli ja on endiselt kulude kasv, mis kaasneb rasedus- ja sünnituspuhkuse 20 nädalani pikendamise ja kahenädalase tasustatud isapuhkuse kehtestamisega teatud liikmesriikides.

Mõistagi tuleb arvestada finantskriisi mõju ja seda, et liikmesriikides on erinevad rasedus- ja sünnituspuhkuse süsteemid (mitmes katab kulud tööandja), kuid kõike on võimalik läbirääkimiste laua taga arutada ja leida kompromiss.

Mõistagi on palju küsimusi, milles Eesti riigil on oma huvid ja mille eest tuleb kõigil Eestist valitud saadikutel iga päev hea seista, olgu selleks põllumajanduse võrdsemate otsetoetuste kehtestamine või energeetika, mille puhul on muu hulgas küsimärgi all meie põlevkivist toodetava kütuse konkurentsivõime.

Vilja Savisaar-Toomast, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni liige

Sel sügisel ei ole ühelgi Eesti saadikul lihtne mitte osaleda ja öelda sõna sekka järgmise mitmeaastase, 2014-2020 finantsperspektiivi suuruse ja struktuuri paika panemisel. Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liikmena keskendun sel poolaastal ennekõike arutlusel olevatele teemadele.

Esiteks. Niinimetatud lennujaamade pakett, mis koosneb kolmest seadusandlikust aktist. Lennujaamade maapealse teeninduse direktiivi muudatustest pean kõige olulisemaks maapealsete teenindajate juurdepääsu laiendamist. Kehtestatakse kohustuslik vähim teenusepakkujate arv maapealsete teenuste osas.

Mürataseme direktiivi muudatustega suurendatakse lennujaamade keskkonnasõbralikkust ja kehtestatakse nõuded vähendamaks lennukite tekitatud müra kahjulikku mõju ümbruskonna elanikele, sealhulgas nende tervisele. Lennujaamade teenindusaegade jaotamise määrusega püütakse lahendada Euroopa lennujaamade läbilaskevõimet ja efektiivsust.

Teiseks. Eesti jaoks kõige olulisem teema on kindlasti Euroopa ühendamise rahastu loomine ja üleeuroopaliste transpordivõrkude edasine arendamine. Euroopa ühendamise rahastuga lahendatakse Rail Balticu rahastamine, ent samal ajal finantseeritakse sealt Eesti jaoks olulisi energia- ja lairibaprojekte.

Üleeuroopaliste transpordivõrkude suuniste osas on hea meel tõdeda, et Rail Baltic kuulub Balti-Aadria transpordikoridori, mis on Euroopa Liidu transpordi põhivõrgu osa ja seetõttu üleeuroopalise tähtsusega projekt.

Kolmandaks. Ei saa märkimata jätta mootorsõidukite tehnoülevaatuse paketti, mille eesmärk on ühtlustada üleeuroopaliselt nõuded korraliste tehnoülevaatuste, tee ääres teostatavate tehniliste kontrollide osas ja sõidukite registreerimisdokumentide kohta.

Kristiina Ojuland, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni juhatuse liige

Sügis oli ja on siiamaani väga kiire. Esmalt oli töölaual raport, mille Euroopa Parlamendi väliskomisjon otsustas maikuus mulle koostada anda. Tegemist oli soovitusega Euroopa Nõukogule vangistuses surnud advokaadi Sergei Magnitski surmaga seotud Vene ametnikele viisakeelu rakendamiseks ja nende varade külmutamiseks Euroopa Liidus. Oktoobris võttis parlamendi täiskogu nimetatud raporti vastu, kuid sellega minu töö ei lõppenud. Olles selle teemaga mitu aastat tegelnud, olen jätkanud tööd nende soovituste elluviimiseks.

Peale selle on peagi vastuvõtmisel laiem Venemaad puudutav raport, mis käsitleb ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu sõlmimist. Et olen liberaalide fraktsiooni Venemaa kõneisik, osalesin aktiivselt raporti koostamises ja lõpptulemus oli minu arvates väga hea. Raport tuli konkreetne ja objektiivne. Venemaa peab austama inimõigusi ja täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, et lepingu sõlmimine ELiga oleks võimalik.

Inimõiguste komisjonis oleme viimasel ajal rohkem keskendunud Lähis-Idas toimuvale, täpsemalt Süüria kodusõja tõttu tekkinud humanitaarkriisi lahendamisele. Euroopa Liit on tingimusteta toetanud rahu ja inimõiguste ülimuslikkust.

Komisjonidest tuleva töö kõrval on palju tegemist olnud Euroopa Liidu uue finantsraamistikuga aastateks 2014-2020. Eesti peamine huvi on saada võrdsemaid põllumajandustoetusi ja saavutada ausamad tingimused ühtekuuluvuspoliitika vahendite jaotamisel.

Kuigi põhiline läbirääkimine toimub nõukogus, osaleb Euroopa Parlament eelarvepaketi koostamisel ja kinnitamisel. Olen kohtunud paljude kolleegidega ja seletanud neile Eesti ebavõrdset olukorda ning saanud neilt toetust. Lahing on olnud pikk ja raske, ees on ootamas otsustavad kuud.

Indrek Tarand, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liige

22. novembril hääletati nelja raportit, mis valmisid julgeoleku- ja kaitsepoliitika alamkomitees ning mille hulgas oli peale Arnaud Danjeani ja Mircea Pascu kirjutatute kahe eesti saadiku, Tunne Kelami ja Indrek Tarandi omad. Kelami oma sai 454 ja minu oma 492 poolthäält.

Selle sündmuseni jõudmiseks oli kulunud pikk aeg n-ö varitsedes, et üldse raportööriks nimetataks ja pealkiri kõikidele fraktsioonidele sobiks. Tegutsemine tekstiga kestis ligi kümme kuud ja selle hulka mahtus parlamentaarse tegevuse kõiki aspekte: kohtumisi ametnike, asjatundjate, teadlastega, suhtlemist Eesti vastava ala inimestega, lobigruppide survet ja poliitilist kemplemist ning nääklemist.

Minu puhul olid peamised piirajad ühe osa parlamendiliikmete usk, et kliimamuutust ei ole, ja teise grupi veendumus, et armeed, laevastikud ja kaitsekulutused on kogu maailmas eksisteeriva kurja juur ja juba nendele tähelepanu pööramine on vale.

Aastas võtab Euroopa Parlament vastu ligi 300 raportit ja saavutust tulebki vaadelda selles kontekstis: ei muutu maailm neist hoobilt paremaks ega halvemaks, kuid mingisuguse jälje võivad need jätta. Umbes nagu sisaliku tee kivil, kui Pärnumaa meest Karl Ristikivi tsiteerida.

Enne aastavahetust on eeldada, et Euroopa Liidu eelarve ja mitmeaastase finantsraamistiku probleemid domineerivad parlamendi päevakorras, kuid ei maksa unustada, et kõikide muude asjadega minnakse samuti edasi ja neidki peab radaril hoidma.

Minu vaatevinklist ja komiteedesse kuulumisest lähtuvalt muutub üha tähtsamaks debatt Euroopa Liidu olemuse üle. Carlo Casini, Andrew Duff, Gerald Häfner, George Schöpflin ja paljud teised tegelevad intensiivselt 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste korra muudatusettepanekutega. Tuure kogub Daniel Cohn-Bendit’ ja Guy Verhofstadti algatatud föderaalse Euroopa debatt ning Euroopa Komisjon on nimetanud tulevase, 2013. aasta Euroopa kodaniku omaks.

Selles võtmes tegutsengi, unustamata hetkekski kodaniku õiguste ja kohustuste mõtestamist ning kaitsmist Eestis.

Tunne Kelam, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsiooni juhatuse liige

Olen põhiliselt tegev ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika, regionaalpoliitika ning inimõiguste valdkonnas.

Suve alguseks valmis mul Euroopa Parlamendi küberjulgeoleku ja -kaitse raporti kavand. Tegemist on EP esimese laiaulatusliku panusega Euroopa ühtse küberjulgeolekupoliitika kujundamisse.

Septembri lõpuks töötasime läbi parandusettepanekud ja oktoobris andis väliskomisjon raportile heakskiidu. 21. novembril arutas seda parlamendi täiskogu ja võttis raporti vastu.

Juhin 2009. aastast Balti-Euroopa saadikuühendust, mis tegeleb Läänemere piirkonda puudutavate küsimustega, sh hoiab silma peal Läänemere strateegia arengutel. Olin 2005. aastal üks Läänemere strateegia algatajaid ja see on siiani südamelähedane teema.

Jätkan Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni kaasraportöörina tööd ELi stabiilsus- ja rahuinstrumendi ajakohastamisel. Praegu osalen parlamendi läbirääkimistel ELi komisjoni ja valitsustega. Stabiilsusinstrument oma uuel kujul peab hakkama tööle aastast 2014 ning on ELi konkreetne vahend aidata ennetada ja stabiliseerida poliitilisi kriise ning abistada akuutses kriisiolukorras olevaid kolmandaid riike.

Jätkan tegevust EP delegatsioonis, mis edendab suhteid USAga (nendel kohtumistel on küberjulgeoleku teema muutunud läbivaks), samuti Iraagi delegatsioonis ja olen Vaba Iraani sõprade saadikuühenduse üks aseesimehi. Pidevaks n-ö ühiskondlikuks tööks on olnud meie lähiajaloo tutvustamine läänepoolse Euroopa partnereile seminaride, filmide ja näituste korraldamise ning meie ajalooliste mälestuspäevade tähistamise kaudu; osalen Euroopa ajalugude lepitamise töörühmas.