Astrid Hindriks: Kaalukaim on vabakondade ühine sõnum

Astrid Hindriks. Foto: PP

Mul oli au olla kutsutud Pärnumaa arvamusliidrite lõunale teemal “Kellel on õigus?”. Üks esinejatest oli Tallinna linnapea, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Oma sõnavõtus sarjas ta vabaühendusi, mul läks veri keema ja asusin sõnastama vastulauset, mõttes mõlkumas Venemaa president Vladimir Putin, kes lähinädalatel sama tegi.

Kaasamine Pärnu moodi

Ühiskonna arengu kaalukeel on selle liikmete oskus teha õigeid valikuid, omandada teadmisi, täiendada arusaamu, kaasa rääkida meile kõigile tähtsate probleemide lahendamisel. Kaasamise üks tööriistu on ümarlaud, kus pooled kutsutakse ühise laua taha.

“Ümarlaud” on rahvusvaheline termin, mille kaudu püütakse lahendada ühiskonnas tekkinud kitsaskohti. Tegemist on huvikaitsega, mis tähendab kellegi ühiste huvide koondamist, õiguste ja vabaduste eest seismist ning selle nimel avaliku võimu, ärisektori ja avalikkusega suhtlemist. Huvikaitseks on vaja leida liitlasi, kes soovivad samu probleeme lahendada.

Volikogu on koht, kus võetakse vastu omavalitsuse tasandil inimesi puudutavad otsused. Vabaühendustel oli vaja juurdepääsu otsuste mõjutamiseks. Ahti Kõo oli 2007. aastal Pärnu linnavolikogu esimees. Kaks korda käisin tulutult talle selgitamas, miks on volikogu esimehele kasulik laiem kõlapind otsuste tegemiseks.

Kolmas kord kutsus Kõo ise mind läbirääkimisele ja 20. novembril 2007 toimus esimene volikogu ühenduste ümarlaud. Koostöö on sujunud meeldivalt kõikide järgmiste volikogu esimeestega. Oleme nende aastate jooksul arutanud volikogu laual olevaid eelnõusid ja tõstnud esile probleeme, mis linnas lahendamist vajavad.

Probleemi ehk päevateemat on aidanud harutada linnapea või abilinnapead, kelle kompetentsi konkreetne mure kuulub. Käesolevat aastat iseloomustab suurte, pikaajalise mõjuga ja linna avalikku ruumi puudutavate probleemide käsitlemine.

Volikogul tuleb igal istungil teha linnale tähtsaid otsuseid detailplaneeringute suhtes. Tegemist on teemaga, mis vajab oskusteadmisi. Üllatusena tuli teadasaamine, et volikogu liikmed ei saa mingit planeerimiskoolitust.

Seepärast hakkabki Pärnu linn kaotama omapära, et aegade jooksul on tehtud otsuseid üksikobjektide kohta. Koos Raeküla Vanakooli seltsiga koolitasime välja linnaosade keskustes inimesed eri ühendustest. Neil on nüüd algteadmised detailplaneeringute kohta ja linnavalitsusega on algatatud planeeringute nõukoda, mis hakkab jälgima linna avaliku ruumi kujundamist.

Nõukojas osalejad on linnaosade ühenduste liikmed, kes on saanud planeerimise algõppe. Esimene nõukoja kokkusaamine toimus 17. oktoobril linnapea Toomas Kivimägi osalusel ja põhiteema oli Pärnu linna üldplaneeringu eskiis, mis asumiseltside kaudu läheb avalikule arutelule. Nõukoda kuulub ümarlaua juurde ja selle käivitamine on lähiaja proovikivi.

Ümarlaud on avatud kõikide Pärnu linna ühenduste esindajatele. Kui esimesel aastal tuli mõni üksikisik isikliku probleemi lahenduse lootuses, siis nüüd on surve sellest suunast kadunud.

Kaasasolemine

Kui ühiselt on probleem esile tõstetud, linnavalitsuselt taust teada saadud, on aeg see lahti harutada. Loogiline jätk on oma ühenduses lahendusi otsida ja siis üheskoos ettepanekud vormistada. Palju saab tänapäeval lahendada moodsa sotsiaalsuhtluse keskkonnas.

Pärnul on oma veebikeskkond (Wiki), kus linna arengu teemadel võimalik arutleda. Esilehel saab tutvuda ümarlaua protokollidega. Nii et kaasas saab olla mitmeti. Võib saata oma ühenduse esindaja iga kuu kolmandal neljapäeval ümarlauda, vormistada oma ühenduse arvamuse ettepanekuteks linnavalitsuse ja volikogu suunas või Pärnu Wiki kaudu juba üksikisikuna oma seisukohti avaldada. Loodan, et seda tehakse viisakas vormis ja arvamusele julgetakse oma nimi alla kirjutada.

Oleme võtnud tähelepanu alla linna uue üldplaneeringu, mille mõju on pikk ja mis määrab, millises Pärnus hakkavad meie lapselaste pered elama. Üldplaneering peab näitama, kui ligipääsetavad ja sotsialiseeritud on jõekaldad ja mereäär, kus on kolmas sild, mis võtab koormuse meie ühistranspordi pudelikaelalt Pikalt ja Vee tänavalt, kas ja kus Rail Balticul on Pärnu peatus.

Kui kolmanda silla asukohta sellel võimuperioodil ei kinnitata, langeb ära variant taotleda Euroopa Liidu järgmisel finantsperioodil euroraha. Sama kehtib Rail Balticu Pärnu peatuse kohta. Võimuliidul on plaanis oma valitsusajal uus üldplaneering vastu võtta, et 2013. aastal alustav võimuliit saaks alustada järgmiselt tasandilt.

Nagu meile ümarlaual lubati, tutvustatakse seda asumiseltside abil kõikidele, kes tahavad oma kodulinna arengus kaasa rääkida. Igas asumis peaks olema avalik ruum, kus pere igas eas liikmed saaksid tasuta sportlikult aega veeta.

Seega, enne üldplaneeringu tutvustamise rahvakoosolekut võiks asumiseltsides kaardistada need võimalused ja planeeringusse ettepanekuna lükkida. Vastasel juhul müüakse jälle maa erakätesse ja arendajatel on kama, mis üldsusele vaja.