Vambola Paavo: Ega Pärnu ole mingisugune kaluriküla

Vambola Paavo. Foto: PP

Kui Tartu tahtis kahe aastakümne jooksul kogu hingest saada Vana-Liivimaa tähtsaimaks transpordikeskuseks, aga ei saanud, siis Pärnul on lähikümnendil see võimalus olemas.

Oravakantsiks arvatud heade mõtete linn tegeles kõik need aastad eneseimetlemise ja lennukate ideedega, millest nüüdseks on jäänud haledad riismed. Reformierakonna lendlause ”Säravalt arenev linn” on kaotanud oma sära ja Tartu muutub üha enam konnatiigiks. Suvepealinn restruktrureeris linnakassale tekitatud võlgu ja nagu on selgunud, edukalt. Pärnu julges ära teha ühistranspordireformi. Bussid pandi liikuma sõitjate huve arvestades, Tartus sõidavad need ikka nii, nagu jumal juhatab.

Lennuväli on trump

Kui kahe aastakümne eest lahkusid Raadi lennuväljalt punaväelased, manitsesid nad kohalikke: ”Aeroport unikalnõi, ne unitštožite eto“ (“Lennuväli on unikaalne, ärge hävitage seda”). Nüüd teame kõik, millises seisus on Raadi sõjaväelennuväli. Kui kuus aastat tagasi juhtusin uhkes Novgorodi hotellis turvamehega juttu puhuma, selgus, et kunagi teenis ta Tartus lendurina. Jutu peale, mida rääkisin talle Raadi saatusest, muutus mees nukraks.

Reaalsus on see, et valitsusjuht Andrus Ansip, kui ta asus 15 aastat tagasi linnapeaks, leidis, et Tartule pole kahte lennuvälja vaja. Piisas väikesest Ülenurmest. Nii kaotaski ülikoolilinn Baltikumi ja kogu Põhja-Euroopa unikaalseima aerodroomi, kus vabalt võinuks maanduda NASA kosmosesüstik või hingusele läinud Concorde. Õnneks olid pärnakad teisest puust ega lasknud oma lennuväljal kõike laiali tassida.

Praegu on lennuväli pärnakate trump, mis võiks suurt raha sisse tuua. Tarvis on vaid Euroopa Liidu rahasüsti ja tahtmist, muutmaks lennujaam igati tänapäevaseks.

Kui Leedus teenindab Palanga lennujaam nii Skandinaaviast kui Saksamaalt tulevaid tellimuslende, millega sealsetesse spaadesse tulevad oma valutavaid konte ravima sakslased ja rootslased, siis sama mudel võib edukalt toimida Pärnu puhul. Varasemad katsetused hooajaliste lendudega Soomest ja Rootsist on seda ilmekalt tõendanud. Nüüd lisanduks Venemaa suund, sest sealne jõukas keskklass on Eestit ja Pärnu kuurorte üha enam avastama hakanud.

Pärnu ajab oma joont

Pärnust kõigest 180 kilomeetri kaugusel asub Riia. Kui lõunanaabrite juures valitseb udu ja õhusõiduk seal maanduda ei saa, on käeulatuses Pärnu. Rahva saab bussidega hiljem edukalt Riiga toimetada. Keegi ei tea, kui kaua Estonian Airi tervis vastu peab ja mis sellest firmast üldse saab. Kui ühel päeval rahvuslikku uhkust enam pole, tuhiseb Tallinnas tuul, aga Pärnu on ikka alles. Kindlasti leidub keegi, kes sealtkaudu lendamisest huvitatud on.

Minul kui tartlasel pole vahet, kas alustan oma maailma avastamist Tallinnast või Pärnust, vahemaa lennujaamaga on üks.

Ehk jõuab varsti kätte aeg, kui Pärnust lendame Stockholmi, Oslosse või Trondheimi. Võib-olla ka Hamburgi või Viini. Unistada võib. Arvestades nende riikide ja linnade elanike ostujõudu, pole miski võimatu.

Pärnu lennujaamale on vaja tänapäevast terminali, teleskooptrappe ja rada pikendada nii, et seal saaksid ohutult maanduda Euroopas enam lendavad lennukitüübid. Valitsus peaks mõistma, et Tartust ei alustata lendamist niipea ja rahasummad saab alati ümber tõsta.

Pärnul oli tugev maavanem, kellest sai jõuline linnapea. Toomas Kivimägi on teinud imet ja olnud oma mõtete väljaütlemisel sihikindel. Kui ta kuus–seitse aastat tagasi hakkas rääkima Rail Balticust, ajas ta nii minu kui Tartu reformistide harja punaseks. Rail Baltic ja läbi Pärnu – mõeldamatu, kutsutagu mõistus koju! Mida nad seal kausikujulises kalurikülas endast arvavad?

Siinkohal palun pärnakatelt vabandust, et selline mõte mu peast kunagi läbi jooksis. Praegune olukord on teine ja reaalsusega peab harjuma. Kiirraudtee hakkabki kulgema läbi Pärnu. Jällegi pole mul vahet, kas sõidan tulevikus rongile pealinna või Pärnusse, vahemaa ikka üks.

Kiirtee Lätti

Kui Tartu räägib siiani ümber linna rajatavast neljarealisest ringteest, mida kahjuks jätkuvalt pole, siis pärnakad on taas meile ära teinud. Nüüdisaegse ümbersõidu ehitamine võttis neil küll aega, aga tulemus rõõmustab iga roolikeerajat.

Ainult üks asi on pärnakatel veel tegemata. Ärge unistage Tallinna kulgevast kiirteest! Vaadake parem lõunasse!

Kui tulla Iklas üle Läti-Eesti piiri, saab aru, et tulevase kiirtee tamm on suures osas Vene ajal valmis tehtud. Vaja on teeks ainult raha leida – Euroopas seda ikka veel leidub –, kohale tuua masinad ja ehitamisega algust teha.

Riia poolt on Pärnusse kindlasti suurem liiklusvoog kui pealinnast. Oma panuse lisavad tulevikus valmivale maanteele Valga ja Tartu suund. Olen kordi mõeldud, miks pole aastakümnete eest valmis tehtud teetammi seni kasutusele võetud. Lätlased ehitavad samasugusele Riiast Jelgava poole kiirteed. Brüsseli koridoridest leiti raha ja aasta pärast on lõunanaabritel kõik valmis.

Moodne neljarealine maantee Riia suunal lisaks Pärnu arengule tulevikus kaalu.

Liialt palju armastame kiigata Soome ja Skandinaavia poole, lootes sealt imesid. Tegelikult on keegi kunagi meie eest osa imedest juba ära teinud.

Ühes on Pärnul vedanud: sealsed valitsejad ei kaaguta nagu kanad, vaid on kõike näidanud vaikselt tegudega. Siiani õnnestunult.