/nginx/o/2012/11/29/1459870t1hdb47.jpg)
Homme möödub 73 aastat Soome talvesõja algusest. Nõukogude Liidu juhtkond hakkas Soomet pidama vaenulikuks maaks alates 1930. aastast. Stalin tahtis taastada Tsaari-Venemaa endised piirid. Selleks oli ette nähtud vallutada Eesti, Läti, Leedu ja Soome, Poola ning Rumeenia alad.
26. novembril tulistasid Nõukogude eriüksused suurtükkidest oma väeosa. Väideti, et seda tegid soomlased. Stalin oli otsustanud alustada võidukat sõjakäiku, tungides sõda kuulutamata Soomele kallale.
Soomlastel oli suur puudus raskerelvade laskemoonast, mida jätkus vaid kahekümneks sõjapäevaks. Olemas oli 32 vananenud tanki, mis lahingutegevuseks ei kõlvanud. Sõja alguseks oli välja panna vaid kümmekond moodsamat sõjamasinat.
1939. aastaks oli NSV Liit tootnud 25 000 soomusmasinat Lääne-Euroopa vallutamiseks. Soomlaste arvates oli jõuvahekord täiesti katastroofiline.
Plaani järgi pidi Punaarmee liikuma 20 kilomeetrit päevas, Soome tuli vallutada kahe nädalaga.
Üllatuseks oli soomlaste visa vastupanu, mis lõpuks peatas Punaarmee pealetungi. Soome sõdur võitles vapralt, ta mõistis, miks tuli haarata relv, sõja eesmärke polnud vaja selgitada. Kaitsti õiget asja – oma sünnimaad.
Soomlastel õnnestus sisse piirata Punaarmee neli diviisi ja üks tankibrigaad. Kotti jäänud diviisidest üks hävitati täielikult. Kotis langes 41 000 meest, mis näitas soomlaste taktikalist paremust.
NSV Liidu andmetel kaotati sõja lõpuks isikkoosseisu 333 084 meest, neist 84 994 sõjaväelast langes. Punavägi jäi ilma umbes tuhandest lennukist ja 3453 tankist.
Soome poolel hukkus 26 662 inimest, üldkaotused küündisid 68 000 – 70 000ni.
Punaarmee kaotused võrreldes Soome sõjaväega olid viiekordsed.
Kuna NSV Liidu välksõjaplaanid ei õnnestunud, tuli sõda lõpetada. Moskvas peljati samuti lääneliitlaste sekkumist. Rahuleping sõlmiti 13. märtsil 1940.
NSV Liidu väed ei suutnud purustada Soome sõjaväge ega vallutada kogu maad. Soomlased säilitasid peamise – oma iseseisvuse.