Pärast Eesti, Läti ja Leedu presidendi äsjast kohtumist Kaunase lähedal hakkab koitma, et kolme riigi ühisest tuumajaamast Leedus tõenäoliselt asja ei saa. Seega jääb energiajulgeolek ja Balti riikide sõltumatus selles valdkonnas endiselt teravalt päevakorrale.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves väljendas kohtumisel Balti kolleegidega pettumust, et üle kuue aasta on vett vedama läinud. Ometi lepiti omal ajal kokku, et Balti riigid võtavad selle jõujaama rajamise ette. Leedu oli tänu Ignalinale loogiline asukoht nii kogemustest kui vajaliku väljaõppega personali olemasolust tingituna.
Siis algasid kummalised mängud, millest kõrvaltvaatajad polegi sotti saanud. Leedu tahtis oma algatusel kaasata projekti Poola, mis kord näis ettevõtmisest huvituvat, siis jälle näitas leigust. Lõpuks jäigi nii, et poolakad punti ei tule.
Nüüd kinnitab äsja ametisse nimetatud Leedu sotsist peaminister Algirdas Butkevicius, et projekt oli üldse ebarealistlik ja seda teadnud Balti partneridki. Samal ajal ei soovinud valitsusjuht üheselt kinnitada, et tuumajaama projekt on maha maetud.
14. oktoobril ütles 62,8 protsenti Leedu referendumil hääletanutest, et on Visaginase tuumaelektrijaama vastu. Avalikkusele teatati, et sellega on projektil kriips peal. Veidi hiljem pehmendati sõnumit ja öeldi, et võib-olla väga peal see kriips veel ei olegi.
Nii ongi Ilvesel õigus, et nüüd puudub igasugune arusaam ja selgus, kas projektiga üldse kavatsetakse edasi minna.
Leedu presidendi Dalia Grybauskaite sõnutsi olevat midagi kindlat vara öelda, kuni vastse valitsuse programm pole kinnitatud. Kaua mõtleb Leedu veel jätkata ”ei seda ega teist“ suhtumist, ei tea keegi. Pärnu Postimehe arvates võib tuumajaama projekti läbikukkumisest saada hoiatav näide, et sama teed ei läheks Rail Balticu ehitus.