Reet Merilaine: Vene gümnaasiumi kümblusplaanid

Pärnu Vene gümnaasium.

FOTO: Urmas Luik

Pärnu Vene gümnaasiumi lapsed hakkavad kümblema. Kõlab veidi naljakalt? Tegelikult on jutt varasest keelekümblusest. Mis see on ja miks mõtleb kool varase keelekümbluse rakendamisest?

Vene gümnaasiumi õpilased õpivad põhikoolis vene keeles. Eesti keelt õpivad vene lapsed küll 1. klassist, kuid algklassides on vaid kaks tundi nädalas ja põhikoolis neli. Asudes õppima gümnaasiumisse, peavad vene noored suutma õppida eesti keeles 60% ainetest, mis on päris suur väljakutse.

Kuidas mõista Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, geograafiat, kui sõnavara ei ole piisav? Kuidas neid lapsi aidata, et nad saaksid edukalt jätkata haridusteed gümnaasiumis ja suudaksid õppida suurema osa ainetest eesti keeles? Meie seisukoht on, et appi tuleks liitumine varase keelekümblusega.

Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50 protsenti ainetest eesti keeles. Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keelt kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt.

Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades, sh eri aineid õppides. Keelekümbluse eesmärk on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles.

Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ja õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50 protsendini. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.

Põhikooli lõpuklassis õpivad lapsed 40 protsenti ainetest vene keeles ja 60 protsenti eesti keeles. Keele, milles sooritada põhikooli lõpueksameid, valivad õpilased ise.

Kuidas tundub? Pärast tutvustust keelekümbluse programmi põhimõtetega esitasime selle küsimuse Pärnu Vene gümnaasiumi hoolekogu liikmetele ja lastevanematele, kelle lapsed 2013/2014. õppeaastal asuvad 1. klassi õppima. Arvamused jagunesid kaheks: oli neid, kes pooldasid ja kelle silmad lõid särama, aga oli neidki, kes kõhklesid või võtsid aega mõtlemiseks.

See on mõistetav, kõik uus tekitab ebakindlust. Selguse saamiseks lepiti kokku, et detsembris kutsutakse sama seltskond kohtuma Jõhvi gümnaasiumi juhtkonna ja õpetajatega, kes jagavad kogemusi, mille pikkus on 12 aastat. Oleme veendunud, et liitumine varase keelekümbluse programmiga on meie laste toimetuleku võti.

Tagasi üles