Õnnestunud noorsootöö vili on vastutustundlikud inimesed

Õpilasfirmad on ettevõtlikkuse ja vastutustunde musternäide. Pildil õpilasfirma Õpiabi. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Novembri lõpul toimunud seminari „Parimad praktikad noorsootöö korraldamisest kohaliku omavalitsuse juhtivatele ametnikele“ ettekannetest jäi kumama, et noorte mõjutamiseks vaatavad noorsootöötajad üha enam kooli ja seal tegutsevate täiskasvanute poole.

Ida-Viru ettevõtluskeskuse „Ettevõtliku kooli“ programmijuht-koordinaator Kristi Ruusamäe tutvustas oma ettekandes „Miks on noortes ettevõtlikkuse arendamist vaja?“ Šotimaalt alguse saanud haridusprogrammi. „Katsetasime ja meil on hea tõdeda, et see on programm, mis toimib meie koolis. Meie eesmärk on ettevõtliku inimese kujundamine koolis ja töötame õpetajaga, sest õpetaja saab last ja noort suunata,“ sõnas Ruusamäe.

Vajame ettevõtlikku inimest

Ida-Viru ettevõtluskeskuse peamine roll on maakonna ettevõtluskeskkonda arendada ja nende jõudmine koolidesse sai teoks tänu koostööpartneritest klientidele, kelle kaudu jõudis nendeni sõnum, et noortega on vaja midagi teisiti teha.

„Ettevõtjad kurtsid, et noortel on faktiteadmised ja sotsiaalsed oskused paigast ära, neil puudub seos reaalse eluga, nende vastutustunne ja kohusetunne on kehvad ning see kõik ei toeta nende hakkamasaamist tööelus,“ avas Ruusamäe programmini  „Ettevõtlik kool“ juurde jõudmise tagamaid. „Teine signaal tuli meile kodanikuühiskonnas tegutsevatelt inimestelt, nad kurtsid, et neil pole kellelegi oma tegevust üle anda, sest noortel puudub huvi.“

Ühes koostööpartneritega jõuti arusaamiseni, et noorte innustamiseks ja edukaks eluks ettevalmistamisel on vaja panustada ettevõtlikkusele.

„Meil on vaja ettevõtlikku inimest, kes peaks kandma uskumusi tahan–suudan–teen. Ühiskonnal on vaja inimest, kes toimetab ja viib asjad lõpuni, kes on rõõmus ja õnnelik, päris elus on vaja hakkama saada nii edu kui ebaeduga. Meie programmis on neli olulist sammu: Mõtleb loovalt, algatab julgelt, tegutseb arukalt, vastutab ja hoolib. Kuna laps viibib palju koolis, valisime meie kooli,“ sõnas Ruusamäe ja lisas, et „Ettevõtlik õppimine“ on universaalne lähenemine.

Peamine on võimalus ISE teha! Teha PÄRIS asju! Teha valmis midagi sellist, mida kellelgi on päriselt vaja. „Laps peab tundma, et tal on seda vaja, ta tahab seda teha, et ta saaks aru vajadusest. Kui ta endale ise projektis mingi rolli võtab, tuleb ka vastutus. Loomulikult on oluline tegevustesse kaasata partnerid, kes päriselt teevadki sedasama asja, ja need partnerid on alati nõus noori aitama,“ on Ruusamäe rahulolev.

Võrgustikus „Unistused ellu“ panustavad ettevõtted, et noored saaksid oma ideed ellu viia, sealt saab vajadusel mentori ja muud abi.

Julgus teha ja vastutada

Programmi juht peab igapäevatöös projekte ellu viivate täiskasvanute pädevuses väga oluliseks, et noori usaldatakse ja lastakse neil tõesti ise teha. „Abi võib pakkuda vaid siis, kui noor seda vajab ja küsib. Parem tulgu mis tahes eksimus siis, kui noor õpib. „Ämber“ olgu pigem varem ja väiksem,“ rõhutas Ruusamäe ja lisas positiivse näitena, et „Ettevõtliku kooli“ võrgustikus osalenud koolides tehtud uuringu tulemus näitab koolist väljalangenute ja klassikursuse kordajate vähenemist ning paremaid õpitulemusi.

Et lapsele on kõige lähem partner lapsevanem, kaasatakse nemadki. „Esialgu küll paljud ei taha, kui aga vanemad aru saavad, et aitavad oma lapsel kasvada, siis tulevad,“ sõnas Ruusamäe. Tema ütlust mööda ei pea nende pakutavat  projekti tegema mitte ainult koolis, vaid näiteks noortekeskusteski. Oma ettekannet ilmestas Ruusamäe edulugudega.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on andnud võimaluse enamikule maakonnakeskustele, et arendada võrgustikku. Palju on programmi „Ettevõtlik kool“ vastu huvi tuntud Ida-Virumaal, Tartumaal, Harjumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal.

Ettevõtlikkus ei samastu ettevõtjaga

Tartu ärinõuandla noorte ettevõtlikkuse projektijuht Janeli Virnas andis oma ettekandega „Mida tehakse Tartus noorte ettevõtlikkuse edendamiseks“ ülevaate Tartus ja Tartumaal tehtavast tööst.

Eri koostöövormidest, projektidest ja programmidest rääkides oli Virnase põhisõnum, et nad ei arenda noori ettevõtjaid, vaid soovivad, et noored oleksid ettevõtlikud. Seda kõike aitab koordineerida noorte ettevõtlikkuse ümarlaud aastast 2008 ja sinna kuhu kuulub 21 organisatsiooni.

Seminaripäeva esimese poole lõpetas ettevõtlikkuse teemaline arutelu töörühmades, kus toodi välja palju mõtteid: liiga palju ettekirjutusi õppekavade osas on pärssiv; mõjutada on vaja noortega tegelevaid täiskasvanuid; asjade ja ruumide väärtus on suurem ja neid hoitakse paremini, kui noored ise on neid saanud luua, nende asjade saamisse-valmimisse oma panuse anda; noortel on vaja lasta ise vastutada, liigne trepist treppi vedamine ei tekita vastutustunnet; julgus võtta vastutus on ülioluline.

Päeva modereerinud Peeter Taim võttis ettevõtlikkuse teema kokku ise küsides ja ise vastates: kellele on vaja ettevõtlikku noort? Kes saavad sellest kasu? Noor ise. Riik. Ettevõtlussektor.

Formaalne ja mitteformaalne käsikäes

Seminaripäeva teises pooles pälvis Puhja gümnaasiumi direktor Heiki Rokka ettekandest „Puhja valla noorsootöö parimad näited ning formaalhariduse ja noorsootöö seosed“ enim tähelepanu vallas toimiv kasvatuskomisjon, mida kasutatakse noorte mõjutusvahendina. „Sellele eelnevad kõik muud kooli võimaldatavad mõjutusvahendid, mida rakendame,“ selgitas Rokka. „Kasvatuskomisjoni kutsutakse õpilane koos vanematega ja meie eesmärk on, et noor ei jõuaks tegudeni, mis viivad ta maakonna alaealiste komisjoni. See pole selline vibutamise seltskond, kes last noomiks, pigem otsitakse lahendusi. Kasvatuskomisjon paneb noored mõtlema, et niisugune aukartust äratav hulk inimesi on tema pärast kokku tulnud. Õnneks on neid, kellele  see mõjub.“ Ainsa miinusena oskas Rokka välja tuua, et komisjon tegeleb vaid oma valla õpilastega.

Direktor tutvustas Puhja valla noorsootööd, mis on suuresti üles ehitatud asutuste ja organisatsioonide koostööle, noorte omaalgatusele ning koolis pakutava õppekavajärgse formaalse hariduse ja väljaspool koolipinki toimuva mitteformaalse hariduse ühisele astumisele.

Julgustus Valga piiri äärest

Taheva vallavanem Monika Rogenbaum vaatas oma ettekandes „Mis kasu saab kohalik omavalitsus noorsootöö kvaliteedi hindamisest?“ lähiminevikus pakutud võimalust.

„Kui võimalus avanes, kandideerisime noorsootöö kvaliteedi hindamisse. See ületas minu ootused,“ sõnas Rogenbaum. „Kogu protsess oli väga hariv, saime enese jaoks palju teada. Mõõtsime, analüüsisime jne. Viisime läbi sisehindamise ja toimus välishindamine. Tagasisidena saime aru, et oleme oma seisu hinnanud objektiivselt. Ma polnud varem mõelnud, et noorsootöö teema võiks olla seotud ettevõtlikkusega, arvasin, et ettevõtlikkus võiks olla gümnaasiumis. Seadsime selle endale parendusvaldkonda. Nüüd tõden rõõmuga, et meie vallas on noored, kes veavad Leader-meetmest rahastatavat projekti.“

Rogenbaumi ütlust mööda peetakse nende väikses vallas oluliseks ka kodanikukasvatust ja isamaalisust, koolis õpetatakse neil koha lugu ja võru keelt.

Päeva juht Peeter Taim julgustas teisi kohalolijaid noorsootöö kvaliteedi hindamist ette võtma. „Hindamise käigus kedagi ei lintsita, see on hea enese sisse vaatamiseks,“ lausus ta.

Seminar sai teoks  Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" ressurssidest.