Juhtkiri: Kohalikud kokkulepped määravad tuleviku

Pärnu Postimees. Foto: PP

Kohalikul omavalitsusel, olgu see Pärnu linn, Tahkuranna vald või mis tahes teine, on väga raske, et mitte öelda võimatu mahukaid investeeringuid oma eelarvest teha. Ikka tuleb abi küsida riigilt või Euroopalt.

Euroopa rahaga on korda saadud Pärnu Vallikäär ja suur osa Rannapargist, lootust on, et valmib Jaansoni rada jõe vasakkaldal. Samuti on Ettevõtluse Arendamise sihtasutus andnud jaa-sõna Lottemaa ehituseks, kuid selle eestvedajate suutmatus asjaga edasi minna hakkab muutuma kurioosseks. Näite selle kohta, kuidas omavalitsus ajutise, valimiseelse populaarsuse saavutamiseks üle oma jõu investeerida püüab, pakub Pärnu spordihall.

Pärnu Postimees loodab, et nii halbu rahastamisotsuseid nagu spordihalli puhul Pärnus enam ei tehta, kuid olulisi teemasid, milles kokku leppida, et mujalt tulevat raha suvepealinna meelitada, on päris mitu.

Eelkõige tuleb kõnelda Pärnu uuest sillast. Kuigi põhimõtteline, parteide-valimisliitude ülene kokkulepe on sõlmitud silla vajalikkuse suhtes, liigutatakse konkreetset koridori jõe vasakkaldal ikka kord ühte, kord teise suunda. Aga venitada sellega ei saa, sest kui ei tule kokkulepet, kas sild algab kesklinna pool Aia, Pargi või Vingi tänavalt, võib niisama hästi nentida, et parimal juhul näevad selle valmimist tänavu jõulude ajal ilmavalgust nägevate imikute varases keskeas lapsed, kui nemadki. Ja see aeg on oi kui kaugel.

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius ütles Rääma rahvaga kohtudes, et linn peab sillasooviga Eesti valitsuse ette jõudma järgmisel aastal ja siis olgu selge nii asukoht kui eskiislahendus. Samasugust põhimõttelist otsust ootab Rail Balticu Pärnu peatus. Sellegi olulise punkti täitmise eeldus on kohalik kokkulepe. Nii sillast kui Rail Balticu peatusest on räägitud kaua, nüüd on tagumine aeg otsuseid teha.