Ooperipäevadele saabub Ukraina teater

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Jõuluöö” kunstilises kujunduses loovad meeleolu hiiglaslikud punutised, lumist küla kujutavad dekoratsioonid ja Ukraina värvikad rahvuslikud rõivad.
“Jõuluöö” kunstilises kujunduses loovad meeleolu hiiglaslikud punutised, lumist küla kujutavad dekoratsioonid ja Ukraina värvikad rahvuslikud rõivad. Foto: Pärnu ooperipäevad

Täna algavatel Pärnu 10. ooperipäevadel pakub muusikalisi elamusi Kiievi riiklik laste ja noorte ooperi- ja balletiteater.

Möödunud reedel tähistas oma 10. aastapäeva Pärnu kontserdimaja. Sel nädalavahetusel jõuavad oma ümmarguse tähtpäevani Pärnu ooperipäevad.

Kaheksa aastat Pärnu suve ilmestanud Pärnu ooperipäevad kolisid aasta tagasi detsembrikuusse. Toimumisaja muutus õigustas ennast ja tänavused ooperipäevad on samuti jõulukuul.

Ooperipäevade juht Marika Pärk rõhutas, et suvel tulevad Pärnusse niikuinii kõik, seepärast püütakse muusikasündmust korraldada nii, et inimesed tuleksid Pärnusse talvelgi ja just ooperi pärast.

Teater kasvatab noort publikut

Tänavune peakülaline Kiievi ooperiteater annab selleks põhjust rohkem kui küll. Nimest hoolimata pole tegemist lasteteatriga, vaid tänavu 30 tegutsemisaastat tähistanud täismõõdulise ooperiteatriga, mille repertuaaris on ligi 50 ooperit, balletti, muusikali, muusikalist etendust, sümfoonilist teost ja oratooriumi.

Marika Pärgi sõnade järgi kuuluvad teatri repertuaari küll täiskasvanutele mõeldud teosedki, kuid teatri põhisuundumus on noore ooperipubliku kasvatamine.

“Mul õnnestus Kiievis näha nende “Buratino” lavastust,” meenutas Pärk. “Enne etendust tegi teatripedagoog lastele hästi lihtsalt ja armsalt selgeks, kus ollakse, kuidas käitutakse, millal plaksutatakse. Väikesed kuulasid väga kenasti, keegi ei nagistanud ega sahistanud etenduse ajal. Teater teeb kõvasti tööd, et neil jätkuks noort publikut ka 20 aasta pärast.”

Kiievi ooperiteatri tänapäevases võtmes lavastatud ja just noortele mõeldud “Traviata” sai mullu oma riigi parima muusikalavastuse preemia.

Viimastel aastatel on teatris esietendunud Verdi “Rigoletto”, Poklada “Kuidas kasakad draakoni taltsutasid”, Tšaikovski “Luikede järv”, Adami “Giselle”, Minkuse “Bajadeer”, Orffi “Carmina burana” jt. Külalisetendusi on antud Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Hollandis, Jaapanis ja Lõuna-Koreas.

Teatri loomingulisse kollektiivi kuulub 250 artisti.

Müstiline jõuluöö

Täna etendub kontserdimajas Rimski-Korsakovi ooper “Jõuluöö”.

Nikolai Gogoli jutustuse ainetel sündinud kahevaatuselise ooperi libreto autor on suuresti helilooja Rimski-Korsakov ise, kes täiendas teost folkloorsete-paganlike tegelaskujude ja sümbolitega. Ühelt poolt vene klassikalistele ooperitraditsioonile, teisalt rahvapärandile tuginevat “Jõuluööd” võib mitmes mõttes pidada vene ooperitraditsiooni reformivaks teoseks.

Ooperis seiklevad jõuluööl Ukraina külas Dikanka lähedal värvikad tegelased sepp Vakula, külakaunitar Oksana ja kasakas Tšub kõrvuti rahvapärimuslike nõiamoor Solohha ja vanakuradi endaga. Näha saab, mis juhtub aasta maagilisimal ööl siira noormehe ja upsaka kaunitari vahel, milline hind on Oksana poolehoiul ja kuidas kuradi seljas ratsutades Peterburis käia.

Etendus on vene keeles ja eestikeelsete subtiitritega.

“Olen seda lavastust ise näinud ja julgen soovitada: head noored hääled, väga hea orkester. Nende ooperikoor laulis Euroopa jalgpallimeistrivõistluste avamisel Ukraina hümni,” lisas Pärk huvitava fakti.

”Jõuluöö” esietendusele eelnevat perioodi Peterburi Maria teatris saatis õukonna tähelepanu, mis oli tavapärane juhtudel, kui teatrilaval kujutati Romanovite perekonna liikmeid. Vaatamata segadusele, esietendus Rimski-Korsakovi ooper „Jõuluöö“ Maria teatri laval 1895. aastal, millest autor tsensuuri vastu protestides teadaolevalt osa ei võtnudki.

Laupäevane traditsiooniline ooperi galaetendus on seekord pühendatud Vene ja Ukraina ooperimuusikale ja Ukraina köögile.

Galaetendust juhtiva Mart Miku jutu järgi on kontserdi esimene osa otsekui seiklus mööda Ukraina ooperiliteratuuri ääretuid välju, mida ilmestab vähem tuntud heliloojate Nikolai Lõssenko, Semjon Gulak-Artemovski ja Anatoli Kos-Anatolski ooperilooming.

Galaetenduse teises osas kuuleb ooperiklassika hittide paraadi.

Kiievi akadeemiline laste ja noorte ooperi- ja balletiteater

Pärnu kontserdimaja suures saalis.

Täna: Nikolai Rimski-Korsakov, “Jõuluöö”

Helilooja libreto Nikolai Gogoli samanimelise jutustuse ainetel.

Dirigent-lavastaja Aleksei Baklan, lavastaja Larissa Mospan-Šulga, kunstnik-lavastaja Ljudmilla Nagorna.

Homme: galakontsert vene ja ukraina ooperimuusikast ning ooperiklassika hittidest. Ukraina köök. Esinevad solistid, koor ja orkester.

Tagasi üles