Andrus Kallaste: Opaal tahaks üle maja hüpata!

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Kallaste ja tema Tori tõugu ratsu Opaal.
Andrus Kallaste ja tema Tori tõugu ratsu Opaal. Foto: Ago Ruus

Eesti tänavune sisemeister ratsutamise takistussõidus selgitati Niitväljal, esimese meistrikulla teenis OÜ Konuvere Tallile kuuluval Opaalil Tori HK sportlane Andrus Kallaste.


Üheksast sportlasest suutis vaid Kallaste Tori tõugu täkul Opaal mõlemad voorud vigadeta sõita. Teine koht kuulus Urmas Raagile ja Lagunale, kolmandaks tuli Agadezil sõitnud Gunnar Klettenberg.



Kas see oli teie esimene meistritiitel?


Esimene jah, mullu sain pronksi. Ja kuni välismeister selgitatud pole, on sisemeister kuum. Suvel üritan uuesti. Siis on küll takistuste kõrgus talvise 140 sentimeetri asemel 150 sentimeetrit, aga Opaalile pole see probleem. Saku hallis hüppas ta 190 kõrgusest takistusest üle, sama kõrguse on ta võtnud ka Toris.



Kuidas hindate konkurentsi sisemeistrivõistlustel?


Rein Pilli polnud, Hollandis harjutavat Hanno Ellermanni polnud, aga kõik, kes Eestis, võtsid asja tõsiselt ja tulid oma põhihobustega. Me olime mõlemad Opaaliga heas vormis, nii see kuld tuli.



Mismoodi oma ratsut iseloomustaksite?


Opaal on Eesti hobuste edetabelis praegu kolmas, suure tõenäosusega on ta maailma parim Tori tõugu takistussõiduratsu. Ta on üheksa-aastane, seega spordi jaoks alles noor ja arenemisvõimeline.



Opaali iseloomustab hea hüppevõime ja tahe hüpata. Ta ise arvab, et võiks ka üle maja hüpata, ma pean teda mitte hüppele sundima, vaid raamides hoidma.



Milline võiks olla Opaali turuhind?


Konuvere Tall ostis ta kunagi paarisaja tuhande krooniga, praegu võib sellele hinnale julgelt nulli taha kirjutada.



Seda, mis tema eest pakutud on, ma ei avalda.



Kuidas teie ja Opaali treeningud välja näevad?


Treeningkoormus sõltub võistluste sagedusest. Tavaliselt on Opaal hommikuti paar tundi väljas, trenni teeme õhtul. Talvel oleme ka kaks korda päevas harjutanud.



Meditsiini ja toitlustamise pool on parim, mida talle pakkuda saame. Odav see pole, aga teadupärast on ju ratsutamine üldse kallis spordiala.



Kas Opaal on teie ainus võistluspartner?


Ta on mu põhiratsu, aga võistlushobuseid, keda Toris treenin, on mul kaheksa. Loodan, et nende seast kasvab Opaalist paremaidki.



Te ise olete Kristuse eas ehk 33. On seda ratsutaja jaoks vähe või palju?


Ratsutamises vanus väga rolli ei mängi, kuni jalg kannab ja pea on selge, võib tööd teha.



Kus Opaaliga järgmine kord võistlete?


Sõidame reedel Soome meistrivõistlustele. Medalitele võõrastel pretendeerida ei lasta, aga mullu võitsime Opaaliga Soome hallide sarja ära ja ega tahtmine tänavugi väiksem ole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles