Homme möödub sajand kirjanik Aristarch Sinkeli sünnist

Aristarch Sinkel on üks väheseid Eesti kirjanikke, kes nii ulatuslikult on ammutanud ainest Pärnu ja selle lähiümbruse minevikust. Foto: Pärnu linnakodaniku maja

Homme, Aristarch Sinkeli 100. sünniaastapäeval jääb kirjanikku Pärnus meenutama mälestustahvel tema viimases elukohas Aia tänaval.

Selle järel on linnakodaniku majas meenutustund, milles osalevad kirjaniku tütar Astra Jõgeva ja temaga ligemalt kokku puutunud inimesed.

Aristarch Sinkel sündis 13. detsembril 1912 Virtsus, omandas keskhariduse Võrus, kõrghariduse Tartu ülikoolis. Sinkel pole küll võrsunud Pärnu pinnasest, kuid kindlasti võib teda lugeda Pärnu kirjanikuks.

Siin elas ja töötas Sinkel suurema osa oma elust, siin alustas ta oma kirjanduslikke katsetusi, mis jõudsid ajalehtede veergudele. Siin valmis tema loomingu kaalukam osa – kolmejaoline romaaniseeria eestlaste vanema ajaloo ainetel.

Samal ajal on Sinkel üks väheseid Eesti kirjanikke, kes nii ulatuslikult on ammutanud ainest Pärnu ja selle lähiümbruse minevikust, samuti on omaaegset olustikku nii otsestes seostes kujutanud. Selles saab tema kõrvale seada ehk ainult Elisabeth Aspe ja August Jakobsoni.

Musta risti ikke all ja mõõgaga mõõdetud maa

Oma meenutustes on Sinkel märkinud, et ta on tänulik kohalikule Pärnu ajalehele ja selle juures tegutsenud kirjandusringile, kus ta sai vajalikke kogemusi ja kus tema töid avaldati.

Sinkel on kirjutanud jutustusi, följetone, lühinäidendeid ja teinud karikatuure, tema töid on avaldatud paljudes ajakirjanduslikes väljaannetes.

1956. aastal ilmus trükist esimene raamat Sinkeli romaanitriloogiast. See kandis pealkirja „Musta risti ikke all“, teemaks Jüriöö ülestõus.

Kirjaniku lähedane sõber ja tema käsikirjade üks esmalugejaid Arnold Anton meenutab, et tiraaž osteti ära otse tuuletiivul ja 1959. aastal välja antud kordustrükk kadus lettidelt niisama kiiresti. Ehk oli see raamat punase surve aja hurraa-patriootiliste üllitiste kõrval värskendav erand?

Raamatu järelsõnas kirjutab autor, et teos ei pretendeeri olema ajalooline uurimus, kuigi temas pole just vähe ajaloolist allikmaterjali. Romaan ei tegele mitte niivõrd ajaloosündmustega, kuivõrd neid sündmusi põhjustanud olustikuga.

1959. aastal ilmus triloogia teine romaan „Mõõgaga mõõdetud maa“. See raamat kirjeldab Põhjasõja-aegseid sündmusi paralleelselt Pärnu linnas ja Audru kihelkonnas. Pärnu ajaloo vastu huvi tundnud lugejad leiavad selles üsna palju konkreetseid vihjeid kindlatele paikadele, sündmustele ja siin kandis toimetanud inimestele.

Kriitikud võtsid Sinkeli raamatud vastu heatahtliku tunnustusega.

Kirjandusloolane Oskar Kuningas: “XVIII sajandi alguse Pärnu ja selle ümbruse kujutajana on Sinkel senini ainulaadne, käsitlusviisilt pisut L. Feuchtwangerit meenutav.“

Ülo Tonts: “Sinkel on leidlik fabuleerija, tema romaanides avaldub dünaamiline kujutlusvõime ja oskus luua plastilisi, detailirohkeid pilte.“

“Lembitu” ilmus 41 aastat hiljem

Madisepäeva lahingu 750. aastapäevaks valmis 1967. aastal triloogia kolmanda romaani käsikiri. See kahjuks tollal trükimusta ei näinud.

Arnold Anton mäletab, et autorile anti mingisuguseid soovitusi kärpimisteks ja ümbertegemisteks. Üks nendest oli soovitus näidata, et Lembitu ootas eestlastele appi just venelasi.

Autor lõi käega ja käsikiri jäi sahtlisse neljakümneks aastaks, kuni kirjaniku tütar Astra ja tütremees Jüri Jõgeva selle trükki toimetasid. „Lembitu“ ilmus 2008. aastal.

Üle poole sajandi on möödunud Sinkeli esimese romaani ilmumisest eesti lugeja lauale. Sellest alates on üles kasvanud kolm põlvkonda noori, Sinkeli raamatud on aga ammu müügiriiulitelt kadunud ja kirjanik ise unustuse hõlma vajunud. Homme tuletame teda taas meelde.

Aristarch Sinkel

Aristarch Sinkel sündis 13. detsembril 1912 Virtsus, omandas keskhariduse Võrus, kõrghariduse Tartu ülikoolis.

Oma elu jooksul jõudis ta olla

* kohtuametnik Tartus ja Rakveres ning rahvakohtunik Hiiumaal,

* sõja-aastatel sekretär Pärnu maa-ametis

* ja selle järel üle kolme aastakümne juriskonsult Pärnu kaubandusvalitsuses.

Kirjanik suri 25. septembril 1988 ja sängitati Pärnu Alevi kalmistule.

Andmed: Hilja Treuberg