Pärnu Postimehe veergudel on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, ning seda põhjusega, vee- ja kanalisatsioonikaevud ning oht, mida kujutab katmata kaev möödakäijatele. Olulisim on siinjuures küsimus, kellele kaevud kuuluvad. Sellest tulenevalt langeb vastutus kaevude ohutuks muutmisel.
Toon siinkohal näiteks Riia maantee ja jõe vahelisel alal paiknevad kaevud, mis on osalt katmata siiani ja mille seadustamise protsess on pooleli.
Veidi ajaloost
Linnavalitsuse valduses olevatest dokumentidest on näha, et Riia maantee ja jõe vahelisel alal paiknevad torustikud on rajatud AS Pärnu Autobaasi (RAS Pärnu Autobaas) ehitustööde käigus 1961. aastal. Oktoobris 1996 RAS Pärnu Autobaasilt varade üleandmise dokumentidest ei nähtu torustike üleandmine AS Pärnu Autobaasile, mistõttu ei saanud ettevõte olla nende omanik.
AS Pärnu Autobaas (edaspidi autobaas) juhatuse liikme Ago Kalmeri isikus esitas linnavalitsusele esimest korda avalduse Riia mnt 231a ja Pärnu jõe vahelisel maa-alal asuvate torustike kandmiseks ehitusregistrisse 24. detsembril 2003.
Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna 22. septembri 2004 käskkirjaga keelduti andmete ehitisregistrisse vastuvõtmisest, sest autobaasi omand nimetatud torustikele ei olnud tõendatud ja torude kasutajaid oli rohkem. Planeerimisosakonna otsusele järgnes pikk kohtuvaidlus kõigis kohtuastmetes ja see lõppes autobaasi nõude rahuldamata jätmisega.
Seejärel sõlmisid autobaas ja OÜ Agal Kinnisvarad 4. aprillil 2005 rajatiste (torustiku) müügilepingu, mida osapooled hiljem muutsid.
Pärast nimetatud tehingut 7. aprillil 2005 esitas Agal Kinnisvarad, keda esindas juhatuse liige Ago Kalmer, linnavalitsusele avalduse, milles palus torud, mis asuvad Riia mnt 231a krundil ja Pärnu jõe vahelisel maa-alal, ehitisregistris enda nimele registreerida.
Sellelegi taotlusele vastasime eitavalt ning linnavalitsuse planeerimisosakonna 2. juuni 2006 kirjaga keelduti Riia mnt 231a ja Pärnu jõe vahelisel maa-alal asuvate torude ehitisregistrisse kandmisest Agal Kinnisvarade nimele. Põhjenduseks torude omandi tõendamatus. Järgnes uus kohtuvaidlus, mis lõppes sarnaselt eelmisega. Kohtud jätsid Agal Kinnisvarade nõude rahuldamata.
Kuhu oleme jõudnud?
Torud on reaalselt kasutatavad ja kasutuses kuni käesoleva ajani. Meile teadaolevalt toimub nende kaudu nii sademevee kui reovee ärajuhtimine. Märkimist väärib siinjuures, et meie andmetel ei ole taotletud vee erikasutusluba torude kaudu reovee ärajuhtimiseks Pärnu jõkke.
Kuigi likvideerimisel autobaas on väitnud sademeveetorude vajalikkust, ei ole nad pidanud vajalikuks torusid hooldada. Et sademeveetorustiku omanikuks ei saa olla autobaas ega Agal Kinnisvarad, on vaja välja selgitada, kes torustikku kasutavad ning kes on nende omanik(ud).
Uue asjaoluna sai linnavalitsusele tänavu aprillis teatavaks, et Pärnu maakohtu 26. septembri 2011 kohtumäärusega kinnitati autobaasi ja Agal Kinnisvarade vahel 15. septembril 2011 sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt loeti torustike omanikuks likvideerimisel olev autobaas. Autobaasi esindas selle seaduslik esindaja, likvideerija Ago Kalmer ja Agal Kinnisvarasid juhatuse liige Aleksandr Sorokin,
Selle kohtumääruse alusel esitas autobaasi esindaja riiklikule ehitusregistrile avalduse registreerida autobaasi nimele Pärnus Riia mnt 231a kinnistult kaevust nr 2 algav ja Pärnu jõkke suubuv kanalisatsioonikollektor.
21. mail 2012 teavitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium linnavalitsust, et autobaas on esitanud avalduse registreerida kohtumääruses nimetatud kanalisatsioonikollektori omand autobaasi nimele, ja palus kande ehitusregistrisse teha linnavalitsusel.
Planeerimisosakonna 8. novembri 2012 otsusega keelduti torustiku kohta andmete kandmisest riiklikusse ehitusregistrisse. Siiski on vaja lahendada torustiku omandi küsimus.
Selleks algatas linnavalitsuse majandusosakond 31. oktoobri 2012 otsusega peremehetu ehitise hõivamise menetluse. Eelnevat arvestades ei saanud 2012. aasta suveperioodil lubada torustiku kasutamise lõpetamist (torustiku mehaanilist sulgemist), sest sellel ajal oli lahendamata autobaasi taotlus andmete kandmiseks riiklikku ehitusregistrisse ja torustiku omaniku väljaselgitamiseks oli vaja algatada vastav menetlus ehk peremehetuks tunnistamise menetlus.
Torustiku peremehetuks tunnistamise protsessis loodame selgitada välja kinnistud, mille sademe- ja reovesi juhitakse torustikku ning sealt edasi Pärnu jõkke.
Juhul, kui torustiku peremehetuks tunnistamise protsessis tuvastatakse selle omanik, läheb temale üle torude hooldus- ja remonditööde kohustus. Kui omanik puudub, ei pea me vajalikuks torustiku säilitamist. Torustiku peremehetuse tuvastamise protsessiga jõutakse lõpule eelduslikult 2013. aasta märtsis ja kui selgub, et tegemist on peremehetu torustikuga, see likvideeritakse.
Torustikule jäävast 14 kaevust on tänavu oktoobris likvideeritud viis. Üks on kaetud betoonplaadiga ja ülejäänud kaevud oleme piiranud ohutuslindiga.
Igapäevane töö
Pärnu linna territooriumil on ligikaudu 60 000 kaevu ja kõikide nende seiskorda on 32ruutkilomeetrisel alal iga päev kontrollida võimatu.
Enamik kaevudest kuulub vee-, soojus- ja sidefirmadele, väiksema osa kaevude omanikud on eraettevõtted ja ligi 1100 kaevu omanikku ei ole tuvastatud või on see protsess pooleli.
Infot katteta kaevudest laekub majandusosakonnale ja AS Pärnu Veele iga päev nii elektronkirjade vahendusel kui telefoni teel. Majandusosakonna tehnovõrkude peaspetsialisti ja Pärnu Vee ülesanne on reageerida laekunud informatsioonile kohe, katta kaaneta kaev või piirata ohtlik ala hoiatuslintidega kuni kaevu likvideerimise või katmiseni.
Väga palju laekub meile informatsiooni kaevude kohta, mida oleme alles hiljuti katmas käinud ja mida on taas rüüstatud.
Meie palve elanikele on teatada kohe katmata ja ohtlikest kaevudest majandusosakonna infotelefonil 15 505, e-posti aadressil linnavalitsus@lv.parnu.ee või AS Pärnu Vee ööpäevaringsel infotelefonil 445 5650. Samuti kutsume elanikke üles teatama politseile isikutest, keda olete näinud kaevudelt omavoliliselt katteid eemaldamas.