Hommikuse peavalu põhjus võib olla vingugaas

Tamrexi klienditeenindaja Jaana Viljaste rääkis, et vingugaasiandur hakkab tööle, kui gaasi on toas inimese tervisele ohtlikul määral. Foto: Urmas Luik

Ilmad kisuvad järjest talvisemaks ja paljud ei taha kodus ahju küttes soojakao vältimiseks siibri kinnilükkamisega sugugi hiljaks jääda. Paraku võib seetõttu tuppa vingugaasi immitseda.

Et vingugaas (CO) on lõhnatu ja värvitu, ei saa inimene ise selle olemasolust aru ning suitsuanduristki pole selle kindlakstegemisel sugugi abi. Nii ei aimagi näiteks kodus pärast ahjukütmist peavalu või -ringlust kurtvad inimesed, et on võib-olla vingumürgistuse saanud.

Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Kiira Udu rääkis, et päästjad puutuvad vingumürgistuse ohuga kokku suuremal osal tulekahjudel. “Tulekahjus hukkunute surma peamine põhjus ongi vingumürgistus,” lisas ta.

Ehkki seda ohtlikku gaasi me silmaga ei näe ega ninaga tunne, võivad seletamatu uimasus, peavalu, pearinglus või iiveldus pärast ahjukütmist olla märgid vingumürgistusest. Kindel ohumärk on seegi, kui niisugused sümptomid esinevad teistelgi toas viibivatel inimestel ja enesetunne muutub värske õhu käes paremaks.

Miks tekib?

Isegi tavaline toidukõrbemine võib vingugaasi tekitada ja põhjustada mürgistuse, kuid igapäevaelus on põhiline vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara kinni pandud ahjusiiber.

“Ahju kütmisel tuleb lasta materjalil korralikult ära põleda ja sulgeda siiber siis, kui leegiga põlemist enam ei toimu,” rõhutas Udu. “Siinkohal peaks unustama soovi saada kütteseadmest võimalikult palju soojust, vaid rõhuda tuleb sellele, kui ohtlikuks võib selline käitumisviis kujuneda.”

Vingugaas tekib põlemisel alati, kuid kui õhus on piisavalt hapnikku, ei ohusta selle mõju inimese tervist. Kui aga hapnikku pole küllaldaselt ja toimub mittetäielik põlemine, tekib vingugaasi hulk, mis muutub inimesele kahjulikuks.

Ettevaatlik tasub olla, kui olete suvel oma kodus aknad õhukindlamate vastu vahetanud, mistõttu pääseb värsket õhku tuppa vähem ja ehk tuleb nüüd siiber harjumuspärasest hiljem kinni panna. Kõik praod ahjus on samuti ohumärk.

Andur seinale

Vingugaasi saab kodus tuvastada vinguanduriga, mida müüakse elektroonika-, ehitus- ja kodutarvete poodides.

Tamrexi Pärnu kaupluse klienditeenindaja Jaana Viljaste rääkis, et tihti tulevad vingugaasiandurit ostma need, kes juba mürgistuse saanud ja oskavad seda karta. “Isegi üks mu kolleeg tuli kord hommikul peavalu ja muude tüüpilise vingugaasi mürgistuse tunnustega tööle ja soetas kohe koju magamistuppagi vinguanduri,” jutustas ta.

Sageli ostetakse andureid maal ahjuküttega majas elavatele eakatele vanematele, kes sooja kokkuhoidmiseks kipuvad siibrit võimalikult vara sulgema.

“Veel oli meil näiteks klient, kel läks kodumaja korstnas pigi põlema. Seda polnud ei näha ega tunda, ta üksnes kuulis imelikku suminat korstnast. Õnneks kutsus ta seepeale päästjad, kes kustutasid korstnas põlengu ja ütlesid, et kui tal olnuks vingugaasiandur toas, oleks see kindlasti tööle hakanud, sest tuba oli juba vingugaasi täis,” rääkis Viljaste. “Nüüd ostis mees igasse tuppa vingugaasianduri.”

Erinevalt suitsuandurist tuleb vingugaasiandur paigaldada seinale 0,5–1,5 meetri kõrgusele põrandast, sest vingugaas on peaaegu niisama raske kui hapnik ja levib toas kihiti. “Kõige olulisem on kiht, mis asetseb inimese hingamisteede kõrgusel, seepärast paigaldage vinguandur magamistoas umbes samale kõrgusele, kus asub teie pea magamise ajal ja elutoas ehk veidi kõrgemale,” juhatas Viljaste.

Müügil on olnud ka kaks-ühes ehk suitsu- ja vingugaasiandureid, kuid neid Viljaste pigem ei soovita, sest lakke paigaldatud andur hakkab vingugaasi peale häält tõstma üksnes juhul, kui vingugaas lae all levib.

Üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, sest seade näitab vaid anduri juures leviva CO taset. “Meeles peab pidama seda, et vinguandur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi,” rõhutas Udu. “Kuna vinguanduri paigaldamine pole kohustuslik, ei ole täpset ülevaadet, kui paljud inimesed on pidanud oluliseks vinguanduri olemasolu oma kodus. Päästeamet soovitab soetada ja paigaldada vinguanduri neil, kel on kodus ahjud, pliidid, kaminad.”

Vingumürgistus

* Vingugaas (süsinikoksiid, CO) tekib igasugusel põlemisel, kuid tänu ümbritsevale õhule ei ole see ohtlik. Kui põlemiskohas pole küllaldaselt puhast õhku, tekib vingumürgistuse oht.

* Võimalikud vingumürgistusallikad on liiga vara kinni pandud ahjusiiber, garaažis töötav automootor ja valesti reguleeritud gaasipliit. Viimasel ajal on aina enam tulnud teateid tõsistest vingugaasimürgistustest vesipiibu suitsetamisel.

* Mürgistuse esimesed sümptomid on pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, tasakaaluhäire, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaratevoolus ja köhatamisvajadus.

* Kõige tundlikumad on vingumürgistuse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringe haigusi põdevad inimesed ning vanurid. Isegi väike kogus gaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele.

Allikas: mürgistusteabekeskus