Statistikaamet avalikustas eile rahva ja eluruumide loenduse (REL2011) lõplikud andmed, mille kohaselt loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest. Rahvastikuliselt tõmbub Eesti jätkuvalt koomale. Inimesed koonduvad suuremate linnade ümbrusesse, süveneb ääremaastumine.
Ausalt tuleb tunnistada, et ega me teistsugust järeldust oodanudki. Eelmise, 2000. aastal toimunud rahvaloendusega võrreldes on elanikkond vähenenud 75 597 inimese võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harju- ja Tartumaa elanike arv, mis säilitab neile peamiste tõmbekeskuste au.
Tekkinud on linnalähedased asumid, suurkülad ja elanike mõttes hiidvallad. Näiteks Viimsi vallas on elanikkond tosina aastaga enam kui kahekordistunud. Pärnumaalt sobib näiteks Sauga vald, kus elanike arv on tõusnud 2535-lt 4474-le.
Pärnu Postimehele tundub, et kui pärnakalt küsida, mis on Tammiste, saaks paremal juhul vastuseks, et tegemist on linnaäärse suvilarajooniga. Ometi on see suurküla oma 1562 elanikuga. Nagu Papsaare 1028 asukaga, aga millegipärast meenutab Papsaare rohkemgi küla kui Tammiste.
Tavakülade statistika on oluliselt kurvem. Eestis on 4438 küla, enamikus neist ehk 3781 külas elab alla saja inimese, 327 külas oli püsivalt alla kolme elaniku ja 102 külas ei loendatud ühtegi püsielanikku!
REL2011 tulemuste põhjal on hädavajalik hakata koostama tulevikustsenaariumi, millist Eestit me tahame. Pärnu Postimees hõikaks siinkohal: rohkem Eestit!
Vajame laiaulatuslikku arenguprogrammi, kuidas elu jaotuks üle Eestimaa ühtlasemalt. Võib-olla peaks esimeseks sammuks saama haldusreform, millest pidevalt räägitakse, aga mis kuskile pole viinud? Eestimaa, kus on vaid käputäis linnu nende külje all olevate suurkülade ja hiidvaldadega, on nukker perspektiiv.