Galerii: Aristarch Sinkeli maja külge kinnitati mälestustahvel
Lisatud ERRi video!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eile avati Pärnus Aia 6 maja seinal valgest marmorist mälestustahvel Eesti kirjanikule Aristarch Sinkelile.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eile avati Pärnus Aia 6 maja seinal valgest marmorist mälestustahvel Eesti kirjanikule Aristarch Sinkelile, kes elas selles majas 45 aastat.

Eile avati Pärnus Aia 6 maja seinal valgest marmorist mälestustahvel Eesti kirjanikule Aristarch Sinkelile.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Mälestustahvli valmistas skulptor Rait Pärg.

FOTO: Urmas Luik

Eile avati Pärnus Aia 6 maja seinal valgest marmorist mälestustahvel Eesti kirjanikule Aristarch Sinkelile.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eile avati Pärnus Aia 6 maja seinal valgest marmorist mälestustahvel Eesti kirjanikule Aristarch Sinkelile.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eile avati Pärnus Aia 6 maja seinal valgest marmorist mälestustahvel Eesti kirjanikule Aristarch Sinkelile.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eile avati Pärnus Aia 6 maja seinal valgest marmorist mälestustahvel Eesti kirjanikule Aristarch Sinkelile.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eile avati Pärnus Aia 6 maja seinal valgest marmorist mälestustahvel Eesti kirjanikule Aristarch Sinkelile.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eile avati Pärnus Aia 6 maja seinal valgest marmorist mälestustahvel Eesti kirjanikule Aristarch Sinkelile.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Tahvel avati tähistamaks pikka aega Pärnus elanud ja töötanud juristist kirjamehe 100. sünniaastapäeva.

Sinkelit tuntakse enam tema ajalooliste romaanide “Musta risti ikke all” (1956) ja “Mõõgaga mõõdetud maa” (1959) järgi. Tema ajaloolise triloogia kolmas raamat, “Lembitu” jäi pikkadeks aastateks trükivalgust ootama, kuni kirjaniku tütar Astra Jõgeva selle 2008. aastal avaldas.

Mälestustahvli mõtte algataja oli Arnold Anton, tahvli tellis Pärnu linnvalitsus ja valmistas skulptor Rait Pärg.

Sinkel sündis Virtsus, koolis käis Võrus, seejärel Tartu ülikoolis. Oma karjääri alul töötas ta juristina Tartus, Rakveres ja Hiiumaal, kuid alates 1942. aastast asus tööle ja elama Pärnusse, kus ta lõi oma kirjanduslikud teosed.

Mälestustahvli avamisel olid abilinnapea Jane Mets, kirjaniku tütar Astra Jõgeva, Arnold Anton, Rait Pärg ja grupp kirjaniku omaaegseid sõpru-tuttavaid ning tema loomingu austajaid.

Tagasi üles