Ülejõe haruraamatukogu sulgemisest saadav kokkuhoid on linnaeelarve ja võlakoormaga võrreldes marginaalne. Kaob oluline kultuurikolle. Meenutame, et ajaloolistes linnaosadeski peavad olema oma keskused. Ülejõelastele on selleks kokkutulemise ja -saamise kohaks olnud raamatukogu.
Kedagi ei veena väide, et keskraamatukogu asub kesklinnas, kuhu igalt poolt pääseb bussiga. Paljud vanemad inimesed, kes veel suudavad minna oma haruraamatukokku, ei hakka sõitma kesklinna. Seda enam, et bussiliikluski on löögi all.
Eksisteerib vähemalt kolm kategooriat objekte, mille sulgemisega peab olema väga ettevaatlik: lasteaiad, koolid ja raamatukogud. Kui need suletakse, lahkuvad peagi inimesedki. Kujuteldamatu on, et meie üldiselt negatiivse iibe puhul ei piisa Pärnus sõimekohti ja 100-120 last jääb sügisel ”ootele”. Nii peavad lapsevanemad mõtlema vajadusel elukohavahetusele, sest last ei saa jätta omapead.
Majandusraskused mööduvad, suletud kultuurikolded aga jäävadki tavaliselt suletuks.
Ilmselt veel kord tuleb kurvastusega tõdeda, et Pärnu linnajuhtidel puudub vähimgi jätkusuutlik tulevikuvisioon, kuidas raskel ajal säilitada olemasolevat ja millises suunas minna ning kuhu panustada parematel päevadel.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)