/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Reio Tilk meenutas, et suure tõuke diskoriks saamisele andis talle üks 1990. algusaastate rannasalongi kõlakojas tehtud pidu, mis oli kõva möllu kõrval plaadikeerutajale ülitulus.
Õhtuga tuli mitme kuu teenistus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Rannasalongis toimus 1992. või 1993. aastal teine festival “Bacardi Feeling” ja sinna oli müüdud eelmüügist nii palju pileteid, et rahvas ei mahtunud majja ära,” meenutas Tilk. “Viimasel hetkel otsustati sellepärast teha kõlakoda lahti ja õhtul kell 19 selgus, et õue on kahe tunni pärast DJd vaja.”
Et kõik tuntumad kohalikud diskorid olid kinni, helistati lõpuks Tilgale.
“Läksin jooksuga Vallikääru, rentisin sealt kassettmakid ja tegin õues tuhandele inimesele disko,” kirjeldas Tilk. “Emotsioon oli ikka väga hea. Õhtu tasu võis olla 200 krooni, aga soovilugudega teenisin lisaks 1700. See oli siis meeletu raha, mitme kuu palk.”