:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2012/12/18/1491072t1h5bbc.jpg)
Riigikohus saatis osaühingu Herder 2 673 516 euro suuruse hagi Pärnu linna vastu ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, seega on linna ähvardava hiigelnõude saatus endiselt lahtine.
Herderi hagi saadeti ringkonnakohtusse tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus otsustas eile, et tal ei ole alust hinnata, kas linnavalitsus rikkus Herderiga sõlmitud ostu-müügilepingut ning kas Herderil on õigus lepingust taganeda. Kohus märkis, et tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõude korral ei ole iseseisvaks vaidluse ega hagi esemeks taganemise kehtivuse tuvastamise nõue, millele kohtuvaidlus seni on keskendunud.
Linnavalitsus rikkus lepingut
“Halb, et asi venib,” ütles Pärnu linnasekretär Tiina Roht. “Tahaks selgust. Aga otsus võinuks veel halvem olla.”
Herder ostis Pärnu linnalt 2006. aasta 17. novembril 35 miljoni krooni (2 236 907 euro) eest Esplanaadi 10 kinnistu, soovides selle lammutada ja ehitada asemele kaheksakorruselise kortermaja. Ostu-müügilepingus väitis linn, et kinnistul pole muinsuskaitselisi piiranguid, tegelikult asus see muinsuskaitsealal.
Muinsuskaitseamet ei lubanud Herderil oma plaane ellu viia ja see esitas linnavalitsusele lepingust taganemise avalduse. Linnavalitsus kinnistu tagastamise ja raha tagasimaksmisega nõus ei olnud.
Pärnu maakohus leidis, et Herderil on õigus lepingust taganeda ja linn peab müügihinna koos intressi- jt kuludega Herderile tagastama. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukoht oli, et õige aeg lepingust taganeda on möödas.
Riigikohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et linnavalitsus rikkus lepingut. Samas on Herderi nõue kohustada linna märkima end kinnistusraamatus Esplanaadi 10 omanikuks riigikohtu arvates õiguslikult perspektiivitu.
“Hageja nende nõuete ja viivise saamise eelduseks ei ole asjaolu, kas kostja on nõus sellega, et tema saab uuesti kinnisasja omanikuks,” kirjutatakse riigikohtu otsuses. “Kostja keeldumine kinnisasja omandiõiguse tagasisaamisest ei välista hageja õigust saada kostjalt tagasi lepingu alusel üleantu.”
Millal lepingut oluliselt rikuti?
Riigikohus leidis, et kohtuasjas on tähtis, millal lepingut rikuti oluliselt ja millal hageja sai sellest teada. “Kohtud on ebaõigesti jätnud need asjaolud tuvastamata,” seisab riigikohtu otsuses.
Olulise lepingu rikkumisega on tegu juhul, kui kahjustatud lepingupool jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis, välja arvatud siis, kui teine lepingupool ega temaga sarnane mõistlik isik ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette.
Riigikohus leidis, et Herderi väide – ta sai alles siis teada, et jääb lepingus loodetust olulisel määral ilma, kui talle sai teatavaks, et muinsuskaitseliste piirangute tõttu tema soovitud detailplaneeringut ei kinnitata, – võib olla põhjendatud. Riigikohtu hinnangul saab muinsuskaitselistest piirangutest teatamata jätmist pidada küll lepingu rikkumiseks, kuid lepingu olulise rikkumisega saab tegu olla üksnes siis, kui rikkumise tõttu jäi Herder olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust lootis.
Ringkonnakohtul tuleb asja uuesti läbi vaadates tuvastada, millal Herder sai või pidi teada saama olulisest lepingu rikkumisest. Seetõttu ei saanud riigikohus Herderi kassatsioonkaebust täielikult rahuldada ja ringkonnakohtu otsust tühistada.