Juhtkiri: Kuurort ja turundus

Pärnu Postimees. Foto: PP

Kui Pärnu kuurordi algusest möödus 160 aastat, valmis Sütevaka humanitaargümnaasiumi toonasel õpilaselt Martin Rääkil Tiit Kase juhendamisel põhjalik ja kokkuvõtlik uurimus kuurordi ajaloost, mida on nüüd põhjust tsiteerida, sest peagi algaval aastal saame tähistada kuurordi 175. aastapäeva.

Rääk kirjutas oma aastatöös, et “mõte arendada Pärnust kuurorti tekkis samal ajal, kui rajati puhkekuurordid Narva lähedale ning Riia randa. Algatajateks oli grupp ärimehi, kes 1837. aastal esitas linnavalitsusele palve anda luba supelasutuse ehitamiseks mereranda”. Mõte teostus aasta hiljem, mil alustas umbes praeguse, suletud ja vaikselt laguneva mudaravila juures tegevust supelasutus, milles paiknes mitte üle viie või kuue soojaveevanni.

Pärnu kuurordi ajalugu on pikk ega ole aastakümnete jooksul katkenud. Ühes või teises vormis on supelasutused, sanatooriumid, spaad ja taastusravikeskused siin ikka tegutsenud ja teevad seda siiani.

Järgmisel aastal kavatsevad Pärnu spaahotellid kasutada Pärnu kuurordi sünnipäeva ühiseks turunduseks, võttes embleemina kasutusele legendaarse elevandiliumäe. Kollektiivis peituvat jõud ja miks mitte seljad kokku panna ning püüda üksteises pigem partnerit kui konkurenti nähes turiste Pärnusse ja pärnakaid spaadesse meelitada. Ühine turundamine kahju kindlasti ei tee, kasu sõltub seevastu nii konkreetsetest pakkumistest kui kampaaniate väljapaistvusest ja originaalsusest, millega pärnakad, nii kurb kui see ka pole, eriti silma ei paista.

Paljusid spaa-, toitlustus- ja meelelahutusettevõtteid hõlmav turunduskava on igal juhul hea, kuid ehk jääb selle kõrval aega veidi sisulise poolega tegelemiseks, näiteks defineerimaks selgelt, milline on mõistete “turism” ja “kuurort” erinevus (viide Jüri Kuke arvamuslugudele). Vastloodud Pärnu kuurordikomisjon saab end järgmisel aastal kohe tõestama hakata.