Juhtkiri: Tarbida või mitte tarbida?

Foto: Pärnu Postimees

Kas tarbida või mitte tarbida? Kui tarbida, siis mida? Selles on küsimus. Kes rohkem, kes vähem läbimõeldult, kuid enamasti me kõik oleme viimastel kuudel oma tarbimist ja väljaminekuid piiranud. Seetõttu on soikunud siseturg, hädas on nii tootjad kui edasimüüjad.

Kuidas tarbida nii, et sellest oleks kasu siseturule ja samal ajal ei saaks meid süüdistada protektsionismis? Paar kindlat viis on teenindus ja siseturism. Kui ostame teenuseid (läheme näiteks juuksurisse, ei püüa iseseisvalt peegli ees ja tagasikätt poolpiduse masinaga juukseid pügada), toetame kahtlemata kodumaist teenindajat.

Teiseks, varem või hiljem tuleb suvi ja kindlasti on osal meist võimalik veeta suvepuhkust. Pole põhjust reisida välismaale, Eesti turismitalud ja spaad ootavad, jällegi toetaksime kodumaist ettevõtlust. Senisest aktiivsem siseturism veenaks paljusid, et Eestis leidub küllalt vaatamisväärset.

Kulutamist ei saa aga seada eesmärgiks omaette. Kui suudaksime Eesti siseturu toimima saada, tekiks uus hingamine siseturule tootvatel ettevõtetelgi.

Kuigi mõistlik tarbimine oleks hea, ei ole võimalik silmi kinni pigistada tõsiasja ees, et Eesti majandus sõltub tublisti maailmamajanduse olukorrast. Seega oleks lähiajal vaja mingit märki maailma mastaabis, et seis hakkab muutuma.

Ilmselt on õigus suurettevõtja Jüri Käol, kes ei usu, et üleskutse tarbida kedagi eriti tarbima paneks. Küll tuleks tarbimisest selgelt ja rahulikult rääkida-kirjutada, et tavainimenegi mõistaks, kuidas süsteem toimib ja mismoodi meie otsused aitavad üht või teist väärtusahelat töös hoida.