Iseenesest on kahtlemata kahju, et Pärnust kaob linavabrik, üks kauaaegsemaid ja traditsioonilisemaid tootmisettevõtteid, mille järjepidevus ja areng on olnud teistelegi eeskujuks.
Juhtkiri: Halva uudise järel hea uudis
1919. aastal Pärnu Linatööstuse ASi nime all asutatud vabrikus kedrati lõnga ja kooti riiet Rääma, vahepealse nimega Tööstuse tänaval pea 90 aastat.
Veel neli aastat tagasi kirjutas linavabriku direktor Arvo Villmann Pärnu Postimehes, et kui 1997. aastal sai vabriku omanikuks W.F.B. Baird & Co Ltd., algas tehase arengulugu, mis “väljendub selles, et Pärnu linavabrik on maailma mõistes üks nüüdisaegsema töökeskkonna ja väga hea kaadriga tehnoloogiliselt hästivarustatud linaketrusvabrikuid”.
Kahjuks on see arengulugu nüüd arvatavasti igaveseks lõppenud. Aastate vältel eri valitsuste sõnu välisinvesteeringute kaasamisest ja ekspordi olulisusest tegelikkuses ellu rakendanud ettevõte veedab Rääma tänaval formaalselt oma viimaseid päevi.
Kunagisest väga suurest tööjõust allesjäänud poolesajale töötajale on koondamisteade välja saadetud ja 1. juulist peab linavabrik ruumid vabastama.
Siiski ei jää kurb ja märgilise tähendusega uudis linavabriku sulgemisest positiivse jätkuta, sest linavabriku tootmishooned ostis endale AS Wendre, mis samuti positiivse arenguloo musternäide, kuid millel paistab olevat jätkusuutlikkust märksa rohkem kui paljudel ülejäänutel ükskõik kui pika traditsiooniga Eesti ja Pärnumaa ettevõtetel.
Wendre Rootsi eestlasest omanik Peter Hunt on avaldanud, et linavabriku ostu taga on mõtted tuua Pärnusse täielikult uus tootmine ja see kujutab endast väga oodatud head uudist. Linavabriku haual pole mõtet halada, pigem tasub Wendrele pöialt hoida.