Igale lapsele tekk ja padi

Toomas Kivimägi. Foto: PP

Aasta naine on Margit Seppik. Pärnu haigla on teinud muljetavaldava arengu. Algtõukeks uue haiglahoone valmimine aastaid tagasi, sel aastal lisandus õendus- ja hoolduskeskus Ravi tänaval, käimas on viimasest pea kaks korda kallim juurdeehitus Ristiku tänavalele. Nii koondatakse sinna kesklinnas asuvad naha- ja suguhaiguste ning psühhiaatriaosakond.

Selle kõige taga on inimesed, arstid, õed, juhatuse liikmed. Sel aastal tõusis enim esile Margit Seppik, kelle sisustada oli vastvalminud õendus- ja hoolduskeskuse uuenenud maja nii tööjõu, rahulolu kui seadmetega. See on täiesti uus tase, mille meistriks ja hingeks Margit on. “Polegi see vananemine enam nii kole,” nii vahvalt ja tabavalt andsid uudistajad oma hinnangu tehtu kohta.

Aasta mees on Enn Raadik. Ehitajate tee kohta on kirjutatud sadu meetreid pabereid, kulutatud lugematu arv närvirakke, ent nüüd saame öelda, et asja eest! No ikka jäi mõni soovitud teejupp ehitamata, mida riik võinuks teha, aga seal asub rida lõike, mille kohta riik võinuks öelda, et need on linna rida. Lõpp hea, kõik hea.

Ehitajate tee muinasjutust võiks välja tuua kümneid häid tegelasi, aga üks mees, Enn Raadik, oli kõigist üle. Väga õiglane, järjekindel, asjatundlik. Vahva, et Ehitajate tee ja Haapsalu maantee ning Tallinna maantee ühendustee sai rahva arvates suurimaks teoks sel aastal. Nii suured investeeringud, kokku 39 miljonit eurot, pole igapäevased. Tulemuseks igati moodne, tulevikku vaatav ja turvaline sõidutee, 16 kilomeetrit jalgrattateid ja palju muud.

Aastate mees on Peeter Hunt. Nii edukaid ja suuremeelseid mehi sünnib harva. Tema aasta alguses tehtud otsus kinkida sel ja kahel järgneval aastal kõikidele Eestis sündinud lastele tekk ja padi on mastaapsuselt harukordne.

Kui ühe noore pere jaoks on see tükike soojust, mugavust ja suhtumist nende kõige tähtsama jaoks, siis Peetrile läheb see maksma ligi 500 000 eurot (üle 7 miljoni krooni). Nii suureks teoks on võimalus väga vähestel. Neist vaid üksikud on valmis seda tegema. See on sõnumi ja märgilise tähendusega riigile, linnale, ärimeestele, mis on tõeliselt tähtis. Peeter Hundi annetus on kogu Eesti selle aasta tegude tegu.

Aasta tegijateks võib pidada Pärnu linna ettevõtjaidki. Üksikisiku tulumaksu on linnaeelarvesse laekunud sel aastal viis protsenti rohkem kui mullu (s.o 820 000 eurot lisaraha). Et linn saab töötajate brutotulust 11,4 protsenti, saame ettevõtjatelt sel aastal töötajatele täiendavalt makstud töötasuks seitse miljonit eurot. See on märk, et linna ettevõtjad on keerulises turuolukorras väga edukalt kohanenud.

Vaid mõni nimeline äramärkimine. AS Matek, Sven ja Egon Mats oskavad ja usuvad. Sel aastal tehtud investeering loob eelduse tootmismahtude kahekordistamiseks. AS Makroflex on suurimaid uute töökohtade loojaid.

Taastusravikeskused Viiking ja Tervis tegid mõlemad sel aastal suuri investeeringud. Linnale kuuluva Estonia tulemust ei pea enam häbenema (kasum ca 300 000 eurot), samal ajal ootavad jätkuvalt kõrge “heade aegade” laenukoorem ja vajadus investeerida geniaalset äriplaani, et olla kümne aasta pärastki sektori üks lipulaevu. Esiletõstmist väärt on Pärnu sadama elukeskkonda parandav investeering puistekauba angaari näol.

Aldur Vunk, linna üks targemaid inimesi. On rõõm, et sel aastal sai linnarahvas vaatamiseks ja Aldur tegutsemiseks väga väärika ruumi Pärnu muuseumi uue hoone näol. See on tõeline meistriteos. Pidime seda pea kümme aastat ootama, andes vahepeal ruumi kontserdimajale ja Aivar Mäele. Ent tulemus oli ootamist väärt. Tänu kultuuriministeeriumile, kes selle võla ja lubaduse lunastas.

Lapsed. Pole midagi tähtsamat riigile, linnale, perele. Linna peamine väljakutse on praegu lasteaiakohtade põua leevendamine. Me ei jäta enne, kui igale lapsele on tagatud koht linna lasteaias. Madala sündimuse üks põhjus on tulevase ema ebakindlus lasteaiakoha saamisel, kui tal peaks tekkima soov ja võimalus tööturule naasta.

Sel aastal lisandus 80 uut lasteaiakohta, sealhulgas imearmas ja hubane Väike-Kuke tänava lasteaed. Puhas rõõm. Mis sest, et kallis, lapsed ongi kallid! Ei kajastu eelarves, aga kevadise lisaeelarve üks esimesi eelistusi on veel ühe sõimerühma rajamine – seekord Tammsaare lasteaeda.

Raivo Lumiste on Kaitseliidu endine ülem, ent endiselt pärnakas. Võidupüha paraad Pärnus oli vääriline hinnang Pärnu rollile Eesti riigi sünniloos. President Toomas Hendrik Ilves ja tollane Kaitseliidu ülem Raivo Lumiste olid need kaks meest, kes otsustasid selle, kus Kaitseliidu paraad toimub. Nemad valisid Pärnu. Et ei mäleta “kehvemat” ilma lõppevast aastast kui 23. juunil, siis eriline respekt rivis marssinud kaitseliitlastele, kodutütardele ja noorkotkastele – see oli võimas.

Neeme Järvi ja Arbo Valdma on kaks Pärnu suursaadikut planeedil Maa. See kõrgkultuur ja aura, mille need mehed igal suvel ja vahel talvelgi toovad, on midagi sellist, mida me ilma nendeta siin ei näeks ega kuuleks. Järvi suvefestival võtab järjest suuremaid mõõtmeid ja tänu Arbo Valdmale on Mozartist saanud minu ning kindlasti sadade teiste lemmik. Selle aasta suveuniversiteedi lõppkontsert oli tõeline maailmaklass.

Aasta teo nominentide loetelus pidanuks olema lauluseltsi Endla korraldatud suurejooneline rahvalik laulupäev “Eesti keel ja Eesti meel”. See oli üks osalejaterohkemaid kultuurisündmusi nii esinejate kui kuulajate poole pealt. Kompensatsiooniks linna kultuuri aastapreemia, väärikas lehekajastus ja siinne äramärkimine. Niisugused ettevõtmised näitavad suurt potentsiaali ja elujõudu, mida MTÜd kannavad.

Mari Kartaust sai linna kunsti aastapreemia laureaat. Ei ole kunsti suur asjatundja, aga tiitel räägib iseenda eest, ent minu äramärkimine siinkohal teisel põhjusel – parim kõne sel aastal mitteprofessionaalselt kõnelejalt. Kriitiline, ka linna suhtes, ent samal ajal tsunftikriitilinegi. Tasub üle lugeda, mõelda ja kui vaja, veel kord lugeda. Ja mõnes raamatus ära trükkida.

“Boyband”. Muusikal on see, mis rahvale meeldib. Ja kellele me siis teatrit teeme? Selleks, et teha tõsisemaid tükke, on vaja kassatükke. Olles linnana nüüd Endla kaasomanik, oleme piletitulust huvitatud rohkem kui varem. Väga hästi tehtud. Oletan, et isegi muusikalide “isa” Paavo Nõgene sai väikese üllatuse osaliseks.

Bussiliiklus. Enim kõneaega ja leheruumi saanud teema. Algus oli ilus, leht tuli kaasa, inimesed osalesid. Ent uue liinivõrgu rakendamine esimestel nädalatel läks puuduliku informeerimise ja teavitustöö tõttu nii meedias kui bussipeatustes, ütleme otse välja, täiega aia taha.

Sellele ei ole õigustusi, vaid vabandused. Ent kuigi üsna viimase ajani on vana süsteemi üritatud näidata pea ideaalina, oli tegelik ja ainus põhjus, miks läksime uut varianti otsima, see, et inimesed ei olnud vana süsteemiga rahul osalt kärbitud mahu, osalt liinivõrgu enda tõttu. Sellele viitas muuhulgas bussipiletitulu vähenemine ja seda juba aasta esimesel poolel. Ühtegi muud põhjust ei olnud.

Loomulikult oli see hullumeelne väljakutse minna inimeste aastakümnetepikkuste harjumuste kallale, aga kõik siin elus muutub ja sellele mittereageerimine, arvan, pole õige. Ühissõidukiliiklusesse tuleb jätkuvalt panustada ja selle kvaliteeti tõsta. Üks samm on viie uhiuue bussi lisandumine järgmisel aastal.

Lausa kohustuslikuks osaks on saanud Esplanaadi 10. Luban pikemat kommentaari riigikohtu otsuse kohta jaanuaris. Siinkohal tahan öelda, et riigikohus võinuks oma otsusega sellele loole joone alla tõmmata, sest arendaja soov lasta ebaõnnestunud äriplaan linnarahval kinni maksta on ilmselge. Leiti uusi nüansse, mida on vaja täpsustada, kuigi minu arvates riigikohtu otsuse põhjendused pigem tugevdasid linna positsiooni kui nõrgendasid.

Saagu valgus! Ja valgus sai. Linna tänavavalgustus oli teine (iga)päevateemadest. Eks see näita teema olulisust ja valgus(tatus)e tähtsust. Mis on tegelikkus? Linn pole kunagi olnud nii valge kui praegu.

Kui “vanal heal ajal” põles linnas maksimaalselt 5000 pirni, siis praegu on neid, mis põlevad, 6500. Jah, ligi 500 pirni on veel ooterežiimil, väike mõttekoht, kas peaks need põlema panema, aga kui üldsus nõuab, ju me paneme, kuigi saame juba süüdistusigi, et miks nii palju valgust, miks raisatakse …

Sport. Kes siis muu kui sõudjad olid need, kes tõid kastanid tulest välja selgi aastal. Neljapaadi Euroopa meistri tiitel, edukas esinemine olümpiamängudel. Sportlased, Matti Killing ja teised Pärnu sõudetreenerid on saanud oma tööle taaskord motiveeriva tasu.

Aasta üks kirevamaid ja vahvamaid spordivõistlusi Pärnus oli Põhjamaade noorte MV purjetamises. Juba selle võistluse saamine Pärnusse on tegu omaette, ent lunastada Eesti jahtklubide liidu aasta teo tiitel – see on saavutus hoopis teisest klassist. Rõõm, sära, nooruslikkus, mis Pärnu linna tänavatel ja vetel voolas, oli äärmiselt sümpaatne. Kes tegi? Egon Elstein ja Indrek Ilves tegid.

Pärnu võrkpalli au ja hiilgus sai taastatud. Uskumatult kaua olid meie eliitalal tiitlid teiste jagada. Juhtusin meeste karikafinaali teleri vahendusel nägema ja see oli võimas. Niisugust tahet, põlemist ja meeskonnatunnet ei kohta tihti, ja tasu tuli. Super! Ilma suurema meediaihaluseta toimunud meeskonna ülesehitus- ja treeningtöö Villu Voogeli ja Urmas Tali juhtimisel sai väärilise tasu.

Ja loomulikult Rasmus Rändvee – meie superstaar! Eks või tunduda veidi ülekohtune näiteks mõne üleriigilise olümpiaadi võitja suhtes, kelle saavutus pole kindlasti väiksem Rasmuse omast, ent mis seal salata, meedial on suur võime teha asju väga suureks. Ja tulla võitjaks sadade konkurentide seast ja sadade tuhandete televaatajate ees on saavutus, mida suudavad vähesed, ent tahaksid paljud. Rasmus suutis ja suur tänu sulle, sinu perele ja sinu õpetajatele!

Polnud kerge aasta, ent seda, mida nautida, millest rõõmu tunda on kümneid kordi rohkem. Olge sõbralikud, rõõmsad ja terved! Ilusat aastalõppu! Tänuga kõigile ilusate hetkede eest …