Pärnus Port Artur 2s avati eile rehemaja taastamise ja ajaloolisest hoonetüübist inspireeritud nüüdisaegse eramuarhitektuuri näitus, mis avakuul Eesti arhitektuurimuuseumis sai suure huvi osaliseks.
Moodne rehemaja – arhailise ruumi uuestisünd
4. jaanuar 2013, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti vabaõhumuuseumi korraldatud näitus on valminud koostöös Eesti arhitektide liidu ja Eesti arhitektuurimuuseumiga ning tõstatab olulise küsimuse: kuidas muutunud kombed ja tavad, elustandardid ja -stiilid kohandada rehemaja kui sajanditevanuse hoonetüübiga. Kas madalate ja suitsuste lagede, väikeste akende ja maadligi hoidvate ustega elamus on kohta 21. sajandi inimesel?
Näituse kuraator Karen Jagodin sõnas, et Eesti taluarhitektuuris iseseisvat ja väga olulist kohta hoidev rehielamu on läbi sajandite olnud kohalikus külamaastikus omaette märk.
Siinsest eluolust tulenevalt ja ühe katuse alla kogutud mitme funktsiooni liitmisest tekkinud ainulaadne hoonetüüp on muutunud eluoludes jäänud osaliselt algse funktsioonita. Tänapäeval räägitakse rehemajadest eelkõige kui inimeste kodudest, maamajadest.
Näitusele on valitud 11 taastatud rehemaja ja viis rekonstrueerimisprojekti, mille käigus on arhitektid mänginud läbi kõik nüüdisaja inimesele vajalikud mugavused ja elutingimused, hoides samas tallel ajalooliselt väärtuslikku.
“Peale selle on esitatud seitse moodsat eramuprojekti, mis nüüdisaegse arhitektuurikeele kaudu viitavad rehemajale kui arhetüübile – märkamatute, ent kindlate niitidega meie ruumilise alateadvuse külge traageldatud sümbolile,” kirjeldas kuraator.
Näitus jääb Pärnu Port Artur 2 kolmandal korrusel avatuks 16. veebruarini. Seejärel saab väljapanekut külastada Viljandimaal Tarvastu muuseumis ja suvel taas Tallinnas.