/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2009/04/21/166218t1h50ca.jpg)
Tänavuse aasta märksõnaks on kujunemas “sammas”. Küll on juttu Vabadussõja võidusambast, mis pealinna jõudsalt kord kerkib ja siis ei kerki, küll pensionisammastest, millest keskmine eelmisel nädalal kolinaga kokku kukkus.
Kaupo Meiel: Teise samba hukk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus otsustas, et selle aasta 1. juunist kuni tuleva aasta lõpuni jääb pensionifondi teisel sambal saamata kõik, mis seda ülal peaksid hoidma. Tööinimene ei pane sambasse kaht ega riik nelja protsenti. 2011. aastal paneb tööinimene sambasse ühe protsendi ja riik lisab kaks protsenti ning kaugest ja kaunist 2012. aastast alates jätkub senine kaks-pluss-neli-süsteem.
Muidugi pakub hea riik välja võimaluse jätkuvalt sambasse raha sisse pumbata. Nimelt, kui inimene 2010. ja 2011. aastal vabatahtlikult ikka oma kaht protsenti edasi maksab, kuigi riik jätab enda neli sinna lisamata, pakub valitsus lohutuseks seda, et kui inimene 2014-2017 sambasse kolm protsenti panustab, lisab riik sellele suisa kuus protsenti.
Selline süsteem peaks heauskseid sambaomanikke lähiaastail siis ootavat, kuid tasub meeles pidada, et kui riigikogu kohustusliku kogumispensioni maksete peatamise seadustab, jääb valitsusele jätkuvalt õigus too kolme ja kuue protsendiga peibutus edasi lükata.
Peaminister Andrus Ansip asus juba enne valitsuse otsust pensionifondide süsteemi kritiseerima ning teatas, et kodanike raha ja riigi lisatud raha ei ole sammastes kõige paremal moel kasutatud. Tähendab, kogu selle aja, mil inimesed ja riik on pensionisammastesse raha tagunud, on neid tegelikult mõnuga lüpstud. Põhimõtteliselt iseloomustab pensionifondi teise samba olemust kaunis laulurida “On Pauli veinid ära joodud, tütar ära raisatud”.
Ei vea Eestil nende sammastega sugugi. Võidusamba klaasis on suitsukoni ja hind tuleb kõrgem kui kullakoormad. Kindel pensionisammas vaarub nagu purjekale sattunud maarott tormisel merel ning teda ei usalda isegi tema enda loojad-ideoloogid.
Olgu mis on, aga paljude inimeste eesmärk on siiski kindlustada endale muretu ja valutu pensionipõlv. Soovitan värskeid kapsalehti. Ehk aitavad, kui põlv väga valutab. Parem ikka kui tühi sammas.