Sajandivanusele kunsti- ja kirjandusvoolule futurismile pühendatud Pärnu nüüdismuusika päevad algasid laupäeval kahe näituse avamisega ning jätkuvad alanud nädalal sümpoosioni ja kontsertidega, kus muusikat tehakse eksperimentaalsetel instrumentidel.
Nüüdismuusika päevad saavad Pärnus teoks Eesti Arnold Schönbergi ühingu, Pärnu linnagalerii, Eesti kunstiakadeemia eksperimentaalsete muusikainstrumentide töötoa koordinaatorite Erik Alalooga ja Urmas Lüüsi ning nelja kõrgkooli ühise ettevõtmise, kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli põnevas koosluses.
Sümpoosion „Futuristlike ideoloogiate jälil“ toob siia reedel ja laupäeval oma ettekannetega futurismi üle arutlema saalitäie teadureid.
Pärnu linnagaleriis raekojas võib kuni 2. veebruarini nii lähedalt uurida kui ise muusikategemist ja helide tekitamist proovida Eesti kunstiakadeemia tudengite valmistatud eksperimentaalsetel muusikainstrumentidel. Samas näeb ja kuuleb videosalvestusi neilsamadel instrumentidel mängiva loomingulise koosluse Postinstrumentum esinemistest.
100 aastat futuristliku teatri sünnist
Futurism on nii Vene kui muu maailma kultuuris oluline nähtus, millel oli suur mõju tänapäeva kunstile ja mõtlemisele. Futuristid panid aluse performance’ile, absurditeatrile, tänapäeva luulele ja kunstile.
Futuristide esimese manifesti looja oli itaalia luuletaja FilippoTommaso Marinetti, kes kuulutas, et tsivilisatsiooni saavutused ja tehnika areng nõuavad uut tüüpi kunsti. Futurismi iseloomustabki vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid tänapäeva maailma kiire elu ja tehniseeritud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi kujutamiseks.
Kui futurismi esimene manifest pärineb 1909. aastast, siis tänavu, aastal 2013, saab futuristlik teater 100aastaseks. 1913 avanes Peterburi publikul võimalus näha tragöödiat „Vladimir Majakovski“ ja esimest futuristlikku ooperit „Võit Päikese üle“.
Kunstnike maja galerii seintel võibki kuni 25. jaanuarini näha installatsiooni pärast pikka varjusurma 1988. aastal Peterburis taas esitama hakatud ooperi “Võit Päikese üle” dekoratsioonidest. Pärnu festivalile tõi need Venemaalt kohale toona tüki ellu äratanud lavastaja Galina Gubanova, kes on samal teemal kaitsnud Moskva riiklikus kunstiinstituudis oma doktoritöö.
Sealsamas kunstnike majas võib süveneda põhjalikuma ülevaate saamiseks poolteise tunni pikkusesse filmi ooperile esimese lavakujunduse teinud Kazimir Malevitšist, kes oma kuulsat suprematistlikku “musta ruudu” sümbolit kasutaski esimest korda juba kõnealuses ooperis, ehkki kuulus maal ise sündis paar aastat hiljem.
Ooperis kujutas must ruut võitu päikesevalguse ümmarguse laigu ehk aktiivse inimese loomingulist võitu passiivse looduse vormide üle. Sama nime, Must Ruut, kandis aastail 1988–1997 Gubanova juhitud teater.
Esimene futuristlik ooper „Võit Päikese üle“ valmis peamiselt libretist Aleksei Krutšonõhhi, helilooja Mihhail Matjušini ja kunstnik Kazimir Malevitši koostöös. Autorid korraldasid Vikipeedia andmeil samal aastal kolmekesi eelnevalt oma suvilas Vene futuristide esimese kongressi, otsustasid luua seal teatri Tuleviklane ja hakata muutma venelaste arusaamu teatrist.
Ooper jutustab sellest, kuidas rühmal tuleviklastel õnnestub võita Päikest ja asendada see kui vana korra sümbol elektrivalgusega.
Autorid ülistasid tuleviku ülesehitamist, mis võib toimuda alles pärast vana mahalammutamist. Malevitš tegi seda suprematistliku lavakujunduse, Krutšonõhh mõttetute sõnade ja Matjušin tahtlikult mööda laulva koori ja dissonantsete akordidega, mida löödi häälest ära klaveril.
Näituse avamisel laupäeval kunstnike majas võis Gubanova juhendamisel näha väikest improvisatsioonilist etüüdi ooperitegelastega Malevitši eskiiside järgi rekonstrueeritud kostüümides.
Muusika trossi ja pesulõksudega
Festivalinäituste kaks poolust, futuristlikud muusikainstrumendid ja saja-aastane ooper “Võit Päikese üle” saavad omavahel mõtteliselt kokku laupäeva õhtul Pärnu Vanalinna põhikoolis toimuval tasuta kontserdil, kus improviseerivad koos Repoo Ensemble ja Postinstrumentum. Reede õhtul annab tasuta kontserdi Küünis ansambel U.
Eksperimentaalmuusika kollektiivis Postinstrumentum tekitavad omavalmistatud pillidel helisid mitte õppinud muusikud, vaid kunstnikud.
Omanäolise kollektiivi sünni põhjustas 2011. aastal Pärnu tookordseil nüüdismuusika päevadel toimunud kontsert, kus esimest korda laval üles astuti. Sellele eelnes 2010. aasta sügisel Eesti kunstiakadeemias kursus, mille käigus valmistasid tudengid Erik Alalooga juhendamisel akustilisi heliinstrumente.
Valmis pillidega oli 2011. aasta jaanuaris töötuba Pärnu Vanalinna põhikoolis, kus õpiti Pärnu nüüdismuusika päevade eestvedaja Andrus Kallastu juhendamisel tundma pillide akustilisi omadusi ja võimalikke mängutehnikaid.
Hiljem on Postinstrumentumiga koos muusikat teinud nii Eesti muusika- ja teatriakadeemia džässiosakond kui laulja Laura Põldvere, mullu suvel esines eksperimentaalmuusika kollektiiv Riias ja Kaunases.
Eksperimentaalsete muusikainstrumentide näitusel Pärnu linnagaleriis raekojas võib video vahendusel kuulata Urmas Lüüsi tekitamas poognate abil ebamaiseid helisid lakke kinnitatud terastrossil, mille otsas ta ise ripub. Tross kujutab seejuures justkui teekonda taevasse. Lüüsi on järgmisena huvitama hakanud, kuidas võiks need helid kõlada siis, kui selliseid trosse ja nende küljes rippuvaid mängijaid on mitu.
Lüüsi teise pilli, “ketari” olulisteks osadeks on jalgrattavändaga ringiaetav ketas ja selle külge pandud žiletiterad, mis vastu keeltega varustatud raudtorusid käies mürina tekitavad.
Erik Alalooga kasti püsti pandud eri pikkusega vardad tekitavad võimsat heli sel moel, kui neid näpuga võbelema tõmmata või vabastada pesulõksudega trosside külge kinnitatud mutreid, mis siis alla langedes erinevat kõla tekitavad.
Iga näitusekülastaja võib ise katsetada, millist kõla üks või teine käepärastest vahenditest monteeritud instrument tekitab ja kuidas sellel mängida annab.
Teadlased arutlevad
Kuigi ajalooliselt võib futurismi kui organiseeritud kunstivoolu vaadelda juba pigem museaalse nähtusena, on mõningad selle ideed kultuuris olulised tänapäevani.
Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli intensiivseminarina sel nädalal Pärnus toimuva sümpoosioni eesmärk ongi vaadelda tänapäeva eri kultuurivaldkondades toimuvat läbi futuristlike ideoloogiate prisma ja arutleda selle üle, kuidas futurism kui mõtteviis on mõjutanud tänapäeva kultuuri selle avaldustes.
Aastail 2009–2015 Euroopa Liidu tõukefondidest rahastatav kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool on nelja kõrgkooli ühine ettevõtmine, ühendades Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Eesti kunstiakadeemia doktorante ja õppejõude.
Pärnus esinevate lektorite seas on näiteks Günter Berghaus Bristoli ülikoolist, Edward Venn Lancasteri ülikoolist, Eestis tegutsev Saksa päritolu helilooja Hans-Gunter Lock, Raivo Kelomees Eesti kunstiakadeemiast ja Galina Gubanova. Laupäeva pärastlõunal toimuvat ümarlauda „Kuidas analüüsida uut?“ on modereerima kutsutud Tiit Hennoste.
Reedel ja laupäeval Pärnu keskraamatukogus toimuvaid loenguid võib kuulama minna igaüks, kuid tuleb arvestada, et need toimuvad inglise keeles.
Pärnu nüüdismuusika päevad
* eksperimentaalsete muusikainstrumentide näitus Pärnu linnagaleriis raekojas,
* installatsioon esimese futuristliku ooperi „Võit Päikese üle“ lavakujundusest kunstnike majas,
* sümpoosion „Futuristlike ideoloogiate jälil“ Pärnu keskraamatukogus,
* tasuta kontserdid reedel Küünis ja laupäeval Vanalinna põhikoolis.
Andrus Kallastu, Pärnu nüüdismuusika päevade eestvedaja
“Elame ajal, kui sellisest olulisest kunstisuundumusest nagu futurism on saanud sada aastat. Juba 2009. aastast peale, kui esimene futurismi manifest sai 100aastaseks, võiks igal aastal pidada mingit futurismiga seotud saja aasta sünnipäeva.
Kui aastast 1909 pärineb üldmanifest, siis sellele järgnes terve rida eri kultuurivaldkondade manifeste kuni kokakunstini välja, neist aasta 1913 on seotud muusikaga.
Mida futuristid sellega saavutasid? Kõige naljakam on see, et enamik neist asjadest, mis tol ajal olid revolutsioonilised, on tänapäeval igapäevane reaalsus.
Mida futuristid muusikas üritasid ära teha, võiks kokku võtta lausega, et nad estetiseerisid müra kui heli ja võimalikku materjali muusika komponeerimiseks. Sellega pakkusid nad välja mõtte täiesti uute heliinstrumentide ehitamiseks.”