/nginx/o/2012/02/02/937922t1h7284.jpg)
Eestisse on põllumajanduse ja informatsiooni ameti (PRIA) toel rajatud mitu kalasadamat, näiteks Orjaku ja Jaagupi, kus pole võimalik tegelda muu kui vaid kala vastuvõtuga. Purjekaid nendel kaidel vastu võtta ei tohi ja tegelikult ei saagi, sest sissesõit sadamasse pole purjekate jaoks piisavalt sügav.
Kalandusfondi rahaga on rajatud korralik sadam, ehitatud kai, kaevatud sadamabassein ja faarvaater ning rajatud vajalikud hooned, tankla ja muud tehnosüsteemid.
Paraku on faarvaatri sügavuseks maksimaalselt 1,5 meetrit, mis sobib suurepäraselt madalapõhjalistele kalapaatidele, kuid millest jääb väheseks jahtidele. Seega on välistatud purjejahi sisenemine sadamasse.
Kui tekib tahtmine faarvaatrit täiendavalt süvendada, siis selleks kalandusfondist raha ei saa, tuleb ise leida. Kui raha ka leitakse, ei luba “Euroopa kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetmed 15 aasta jooksul abi saamisest toimetada kail midagi muud peale kala liigutamise. Jabur ja meie arengu raamdokumentidele ning ootustele mittevastav seisukoht.
Samal ajal on ELi järgmise eelarveperioodi viie fookusgrupi all ühe eesmärgina sõnastatud just multifunktsionaalsete (väike)sadamate arendamine. “Eesti merenduspoliitika 2012–2020”, mis valitsuses hiljuti heakskiidu sai, tõdeb, et “rannaäärse ettevõtluse kesksel kohal on turism ja kalandus, mis on omavahel seotud nii infrastruktuuri kaudu (sadamad) kui ka tegevuste kaudu (nt harrastuspüük). Seetõttu tuleb neid vaadelda koos ja leida arendustes sünergia.”
Kas “rumalus“ on meile peale surutud bürokraatlikust Euroopast? Väikesadamate arenduskeskuse esindajate sõnade järgi on Eesti riik ise oma määrusega sellise kitsendava nõude kehtestanud. Kui oleme teinud ühel hetkel “targa otsuse”, mis mõne aja pärast on osutunud mitte nii targaks, äkki oleks siis mõistlik oma seisukohti korrigeerida.
Leevendame nõudeid, muudame lepinguid ja avame sadamad multifunktsionaalsele kasutusele, mis aitab neid paremini majandada.
Ülalkirjeldatud kitsaskoha lahendamine oleks kiireim võimalus väikesadamate arendustegevuse hoogustamiseks ja sadamavõrgustiku väljaarendamiseks. Põllumajandus- ja majandusminister võiksid korra maha istuda ja törtsu tõsist meremehejuttu puhuda, mille tulemusena mõlema valdkonna huvid kaetud saaksid.
Riigikogu merenduse toetusrühm toetab väikesadamate arenduskeskuse tulevikku suunatud kahte põhilist ettepanekut: väikesadamate esindajate kaasamist võimalike arendatavate sadamate valikuprotsessi ja võimalikult varajast toetusreeglite väljatöötamist, et juba 2014. aastal, mil Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendid avanevad, võiks kohe asuda investeerima, mitte alles pliiatsit teritada, et tänapäeva nõuetele vastav reeglistik kirja panna.