Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/02/99996t1h05db.jpg)
17. märtsil oli Lätis tõehetk. Kolmest riigieelarve kärpevariandist – 20, 30 või 40 protsenti – valis valitsus kõige mustema stsenaariumi: kärbe 40 protsenti. See tähendab koera saba raiumist ühe hoobiga. Ega lätlastel ole pääsu, rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Euroopa Komisjon nõuavad. Lätlastele tähendab see elu rangelt oma võimaluste piires, sest mujalt laenu saada pole lootustki.
Majandusliku arengu ja koostöö organisatsiooni (OECD) analüüs Eesti kohta kinnitab sama, millest on kirjutanud Pärnu Postimeeski: käib heitlik visklemine kärbetega. Kas 2,6 miljardit krooni, neli miljardit või koguni seitse miljardit? Eesti tõehetk peaks saabuma täna-homme, kui selguvad märtsikuine eelarve täitmine ja Eesti Panga majandusprognoos. Praegu paistab küll nii, et Eesti vajab samuti mustimat stsenaariumi, mis suure tõenäosusega sunnib plaani B välja töötama kohalikke omavalitsusigi, Pärnu kaasa arvatud.