Kas on tegu jaanuarile iseloomuliku uudistepuudusega või siira aruteluga, aga põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi eelmisel nädalal avalikuks tulnud ettepanek kolida hulk riigiasutusi Tallinnast kaugemale kütab jätkuvalt kirgi.
Juhtkiri: Kuhu kolida riik?
Mäletatavasti pani Seeder regionaalminister Siim Kiislerile ette viia pealinnast mujale kuraditosin asutust. Pärnusse soovitas Seeder kolida keskkonnainspektsiooni ja sihtasutuse Erametsakeskus.
Ega riigiasutused ja -ettevõtted Seederi ettepanekust Tallinnast provintsi kolida suurt midagi arvanud, mis on loomulik, ja seda vastuseisu ei õnnestu murda mitte kunagi, kuigi mõne kontori kolimine võib mingil ajal isegi õnnestuda. Põhjused on eelkõige inimlikud: kes siis ikka tahab töö pärast sunniviisiliselt pärislinnast (Tallinn) mõttetusse külla (Pärnu) kolida.
Jättes konkreetsed näited kõrvale, on Seederi mõttesuund ometi õige. Riik on niikuinii järjest enam maakondadesse tulemas, mõelgem kas või riigigümnaasiumile või siin-seal, muu hulgas Pärnuski kavandatavatele riigimajadele. Mõnigi riigiasutus leiaks sobiva kodu mujalgi kui Tallinnas, ministri ettepanekutest on parim näide rahvuskultuuri keskuse kolimine Viljandisse. Meenutagem, et haridus- ja teadusministeerium asub juba tükk aega Tartus, kus ju veel näiteks riigikohus.
Seega ei maksa takerduda liialt sellesse niinimetatud Seederi nimekirja, eriti pärnakail, virumaalastel ja mulkidel, sest mõne riigiasutuse Tallinnast mujale kolimine neile piirkondadele küll midagi halba ei teeks, pigem vastupidi: arukaid töökohti ja arukaid inimesi tuleks juurde.
Vaadates riiki siiski kui tervikut, on kõige olulisem kõigepealt riigiasutused reformida. Kas kõiki kontoreid ja ametnikke on ikka vaja ja nõnda edasi. Kuni riigiasutuste endi töö ja struktuur pole võimalikult efektiivsed, ei ole mõtet kolimise peale mõelda.