Eesti spordiajakirjanike noor terane Pärnust tulnud tipp Märt Roosna jõudis küll Õhtulehes kiiremini reageerida, aga pole hullu, meie lapsesuuga kultuuriministri rumalatele ütlemistele tasub ka korduvalt viidata.
Enn Hallik: Minister Lang ei tea, mida räägib
12. jaanuar 2013, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt ütles Rein Lang intervjuus kultuuri rahastamise teemal Postimehele järgmist: “Toon võrdluseks, et spordis kaotati munitsipaal- ja riiklikud spordikoolid, asemele loodi eraõiguslikele klubidele pearahapõhine toetussüsteem, mis on osutunud elujõuliseks.”
Kas kultuuriminister ei tea, mis ta kabinetist eemal ühes vastutusalas toimub? Kas ta enne ütleb ja siis mõtleb või ei mõtlegi? Kui meenutada, ei vabandanud Lang ju siis, kui Pärnu sõudeklubide teemal ämbreid kolistas, pole ta möödapanekut tunnistanud ka Postimehe intervjuu järel.
Aga küsin veel: kas enesekeskne minister oli lõpuks põhjus, miks ministeeriumi sporti läbi ja lõhki tundev ning terve rea ministreid üle elanud kantsler Siim Sukles pillid kotti pani? Kas tunnistab üks Eesti spordi praegugi niite tõmbavaist tippjuhtidest, kes “Euroopa spordi mudeli” hurraa ja hõissa meil läbi surus, pearahale hosiannat laulis ja spordikoole kaotama innustas, et asi läks korralikult kiiva?
Kui selles asjas midagigi head leida, siis veel hullem juhtus ju Eestis majanditega. Kolhoos ja sovhoos olid pahad sõnad, õige oli lauserastamine ja nii laiali peksmine ja rüüstamine lahti läkski. Ning nüüd on häbi, mõnest üksikust (näiteks Paide kandis) tänu austatud ja targale juhile koos hoitud ja tänaseni kohalikku rahvast toitvast ühisettevõttest eriti ei räägita.
Spordikoolidega läks “Euroopa uutjate” kiuste õnneks paremini, need töötavad Pärnus, Haapsalus, Rakveres, Viljandis, Narvas ja mujal Rein Langi teadmata tänini. Ja kus enam ei tööta, seal mõeldakse tõsiselt taastekitamisele. Küsimus on vaid peremehelikus käitumises.
Munitsipaalspordikooli omanik on omavalitsus, mis peaks kõigepealt endale selgeks tegema, mida ta oma spordikoolist tahab, mida sellelt maksumaksja raha eest nõuab, mitte kasutama seda vaid treeneritele inimväärsema palga maksmise vahendina ja laskma sel organisatsioonil huvikooliseaduse “katuse” ja sisemise ringkaitse all mugavalt tuksuda. Mõnel pool paraku nii on.
Tegelikult – aitäh, Rein Lang, et lapsusega hakkama said. Nii olulisel teemal nagu noortesport pole kunagi liiga palju jutelda.