Pärnu ja Pärnumaa kohta ilmunud raamatuid tutvustab Heda Piiriste Pärnu keskraamatukogust
Uued raamatud
15. jaanuar 2013, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Minevikupärandit Häädemeestelt”
Emakeele seltsi sarja “Valimik korrespondentide murdetekste” kaheksas kogumik sisaldab murdekoguja ja koduloolase Marta Mäesalu kogutud pärimusi Häädemeeste kihelkonnast.
Marta Mäesalu (1893–1984) on teinud kaastööd nii emakeele seltsile kui Eesti rahvaluule arhiivile ja Eesti Rahva Muuseumile. Tema aastakümnetepikkune töö sai alguse 1940. aastal, mil ta saatis seltsi murdekogumisvõistlusele esimese teksti, viimased leheküljed on pärit aastast 1978 ja kokku on neid murdearhiivis üle tuhande.
Kogumik sisaldab murdetekste eluolust, põllupidamisest, kalapüügist, meresõidust, käsitööst ja ehitusest, peale selle rahvajutte, kõnekäände, rahvapäraseid väljendeid. Rahvapärimuse kõrval on kirjas Mäesalu elulugu ja valik kirju akadeemilisele emakeele seltsile.
Emakeele selts
Mart Kalm, “Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp: Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa”
Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa (1881–1948) oli 1930. aastate väljapaistvamaid Eesti funktsionaliste ja Pärnu rannaarhitektuur kujunes sõjaeelse moodsa arhitektuuri sümboliks. Helge supelala kõrval tuli linnaarhitektil tegelda elu argise poole, sotsiaalehituse kavandamisega.
Siinmaa oli tuntud tisler, Pärnu raekoja juugendmööbli valmistaja, mööbli kavandamine oli talle kõrvalalaks kogu elu.
Siinmaa kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks ka president Pätsile. Tema sisustatud olid Eesti toad nii presidendi residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis.
Käesolev raamat on läinud aastal Rotermanni soolalaos üleval olnud näituse kataloog. Raamat on rikkalikult illustreeritud nii vanade kui tänapäevaste fotode ja originaaljoonistega.
Eesti arhitektuurimuuseum, Eesti kunstiakadeemia
Kristi Jõeste, “Kihnu kördid eile ja täna”
Raamat Kihnu rahvariideseelikutest ehk körtidest põhineb Tartu ülikoolis semiootika osakonnas kaitstud ja Eesti teaduste akadeemia üliõpilaste teadustööde konkursil teadusauhinna saanud magistritööl.
Autor vaatleb Kihnu körti nii ajaloolises kui tänapäevases kontekstis ja uurib rahvarõivast kui kommunikatsioonifenomeni. Teose muudavad tähelepanuväärseks etnograafilistelt välitöödelt kogutud materjal ja sissevaade riietuse uurimise meetoditesse.
Eesti loomeagentuur