/nginx/o/2009/04/23/167418t1h3780.jpg)
Majanduslangus ja sellega seotud tööpuudus mõjutab elamumajandust ja korteriühistute tegevustki. Kõik ei ole siiski sünge, näiteks saab alanenud hindade tõttu teha ühistule vajalikke töid odavamalt kui aasta-kaks tagasi.
Majandussurutis kortermajades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisalt mõjutab töökaotus paljude perede eluolu. Kui esialgu tullakse toime säästudega, siis ühel päeval võivad need kokku kuivada ning kommunaalvõlad kiiresti kasvada.
Praegu ei ole massilist võlgnevuse kasvu märgata. Küllap tuleneb see meie inimeste üldisest maksukuulekusest: enne näpistatakse kõhu kõrvalt kroone, kui tahetakse korteri eest võlgu jääda.
Niisuguseks ei pruugi olukord siiski jääda, eriti kui arvestada, et paljud majanduseksperdid ennustavad veel raskemaid aegu.
Midagi on juba ette võetud. Veel mõni aeg ja kortermajade omanikud saavad taotleda elamu energiasäästlikumaks muutmiseks pankadest riigi käendatavat ja turutingimustest soodsamat laenu.
Ettenähtud 766 miljoni krooniga on kavas renoveerida energiasäästlikumaks 800-1000 kortermaja. Ekspertide arvates võimaldaks see vähendada majades energiatarbimist kuni poole võrra.
Laenu ei anta juba väljastatud renoveerimislaenude refinantseerimiseks, küll võivad korteriühistud ja korteriomanike ühisused taotleda projekti raames soodustingimustel lisalaenu korterelamu renoveerimiseks.
Igal juhul on tegu kiiduväärt algatusega. Esiteks paraneb hoonete soojuspidavus, vähenevad küttearved ning seega leibkondade väljaminekud. Teiseks antakse ehitusfirmadele tööd ja säilitatakse mingilgi määral tööhõive, mis riigimaksete tasumise kõrval tähendab paljudele isiklikku sissetulekut.
Tähtis on, et kortermajade renoveerimine mõjutab väga suurt osa riigi elanikest, statistikaameti andmeil elab Eestis 583 700 leibkonda, neist üle kahe kolmandiku kortermajas.
Kuid nagu viimasel ajal sageli öeldakse, tuleb olla valmis halvimaks ja seda mitmel tasandil.
Esiteks tuleb tegelda võlgnikega ühistus: esimeste viivituste ilmnemisel selgitada välja leibkonna olukord ja väljavaated ning koostada maksegraafikud, vajadusel pöörduda kohtusse.
Ühesõnaga, töötada välja täpne tegevusjuhend juhuks, kui olukord halveneb.
Teiseks peab nii kohalikul omavalitsusel kui riigil olema ülevaade korteriomanike makseraskustest: kui palju, missugustel põhjustel, missuguseid abinõusid on rakendatud, kuivõrd on need olukorda leevendanud, millist abi oodatakse nii korteriomanike kui korteriühistute tasandil.
Sellist infot praegu ei ole ning seepärast ongi Eesti korteriühistute liit palunud ühistutel täita vastav küsimustik, mis on üleval liidu kodulehel ja ilmub ajakirja Elamu aprillinumbriski.