Mäletate veel, et sügisel tuli leheveergudel päris tihedalt juttu Pärnu koolide tulevikust linnavolikokku jõudva “Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava aastateks 2013–2025” kontekstis. See nägi ja näeb jätkuvalt pärast vastuvõtmist ette seda, et Koidula gümnaasium ja ühisgümnaasium muutuvad kolme aasta pärast gümnaasiumideks, kus ei ole enam põhikooliosa.
Juhtkiri: See läks nüüd küll kähku
Arengukava arutelude aegu kõlas korduvalt Pärnu linnavalitsuse sõnum, et riigigümnaasiumi siia ei kavandata. Abilinnapea Jane Mets ütles novembri lõpus Pärnu Postimehele, et “Pärnule ei piisa ainult ühest gümnaasiumist ja kui üks gümnaasium kuuluks riigile ja teine linnale (kolmas on nagunii erakool), kipuks “oma laps” raha jagamisel riigile kallim olema.” Nüüd siis enam ei ole nii?
Nüüd on siis kogu pilt nii kiirelt muutunud, et mingeiks aruteludeks pole mahti jäänudki. Võib küll viidata protseduurireeglitele, vajalikele dokumentidele ja millele tahes, aga kui linnapea Toomas Kivimägi sõidab homme Tartusse ja allkirjastab seal riigigümnaasiumi rajamise eelkäiguna haridus- ja teadusministeeriumi ja Pärnu linna koostööleppe, võib 99 protsendi ulatuses kindel olla, et riigigümnaasium Pärnusse praeguse Koidula gümnaasiumi põhjal tõesti luuakse.
Rahalises mõttes on linnavalitsuse järsk meelemuutus (linnavolikogu enamusel ei paista enam ammu mingit meelt olevat, mida evida või muuta) mõistetav. Linnaeelarvelt langeb ära suur kohustus Koidula kool puhtaks gümnaasiumiks kujundada, selle võtab enda peale riik. Ja ei maksa kahelda, et see riigilt tulemata jääb, sest haridusminister Jaak Aaviksool ja valitsusliidul tervikuna on oma nägemus Eesti koolivõrgust ja selle teostamiseks leitakse vajalik raha suuremate probleemideta.
Jällegi rõhutame, ega riigigümnaasiumi loomises pole kogemuseelselt ja iseenesest midagi halba. Kibeda maigu annavad asjaajamisele nii arengukavast mittehoolimine kui otsuste tegemisega kiirustamine.