/nginx/o/2012/07/27/1236394t1h8616.jpg)
Mul oli hiljuti üks aastapäev. Oli arvatavasti 2012. aasta esimene tööpäev pärast jõuluvaheaega, kui hommikust Lihula ringi sõitnud bussijuht Kalju pistis mulle pihku Mulgi Reiside logoga küsitluslehe. Eks loomulikult iga vähegi soliidne firma küsib mõnikord tagasisidet ja mis mul saab selle andmise vastu ollagi, nii et teeme ära.
85 protsendi ulatuses olid küsimused täiesti igapäevased ja universaalsed, kõlbaks enam-vähem sellisel kujul esitada nii bussis, koolis, polikliinikus kui ka poes. Tähelepanu köitis aga viimane küsimus, millega tunti huvi, mida reisijad arvavad laetavast sõidukaardist (täpset sõnastust ei mäleta, aga kuidagi nii see oli).
Sain küll asjast ise aru ja jõudsin juba kirjutadagi, et “tagumine aeg kasutusse võtta“ või midagi selletaolist, aga Kalju pidas vajalikuks teemat omaltki poolt kommenteerida.
Tema mainis kaht suurt plussi võrreldes praeguse paberkaardiga. Esiteks, kehtib sõltumata sõidusuunast. Mõtlesin kohe, et parim toode minusuguse jaoks, kes ühel põhjusel sõidab mõnel korral nädalas Lihula, teisel põhjusel mõnel korral nädalas Lavassaare ja kolmandal põhjusel mõnel korral nädalas Halinga suunas, ja vaevalt ma sellise ringisõitjana olen mingi ainueksemplar.
Teiseks, kui peaksid näiteks pikemaks ajaks tõvevoodisse jääma, jääb kaardile laetud raha ikka alles, erinevalt paberkaardist, mis 30 päeva pärast kaotab oma kehtivuse, sõidad siis või mitte.
Pakkusin omalt poolt välja veel turvalisusega seonduva eelise. Paarkümmend eurot on juba täiesti representatiivne kogus, mille pärast tasuks väike röövretk ette võtta. Ei ole päris veendunud, et bussijuhtide hulgas leiduks väga palju endisi dessantväelasi, naisterahvaid on see-eest roolis aga vähemalt kolm ja politsei kättesaadavusega on parasjagu nii nagu on.
Niisiis jäin ootama, millal need kasutajasõbralikud plastkaardid müüki tulevad. Ootan tänaseni. Ega saa ausalt öeldes aru, millisel globaalsel põhjusel täpsemalt.
Igatahes ei saa minu hinnangul olla põhjuseks, et raha laadimise arvutiprogrammi juurutamine oleks mingi raketiteadus. Pealegi peab selline programm Mulgi Reisides vähemalt kuskil juba olemas olema. Julgen seda väita seetõttu, et paar aastat tagasi, kui siinkohas nimetamata jääv kohalik omavalitsus keeldus väljaspool elukohajärgset kooli õppivatele lastele hüvitamast sõidukulusid, sai oma vanema lapse sõidukaarti täpselt samamoodi raha eest laetud. Tuli küll kontorist läbi käia, aga tühja sellest.
Tõtt-öelda oleks naeruväärne lähtuda otsustamisel professionaalsetest hädavarestest, kelle jaoks on kõik uus harjumatu või kes kipuvad oma asju kaotama. Täpselt samamoodi võib muuseas kaduma minna paberist sõidukaart või raha rahakoti vahelt.
Lootes, et too plastkaardi küsimus polnud retooriline küsimus või kogu küsitlus üleüldse “linnukese pärast” korraldatud, ootan Mulgi Reisidelt järgnevaid suuri ja sisukaid tegusid. Asjal on igatahes jumet rohkem kui rubla eest.