/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2013/01/17/1526746t1hb57c.jpg)
Pärnu eelmise aasta olulisemaks teoks valisid pärnakad Pärnu ümbersõidu valmimise, mida üldiselt peetakse tõesti suureks saavutuseks, kuid probleeme on täheldatud sealgi.
Mured aasta teoga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Pärnu Postimehe lugeja andis toimetusele teada, et rekonstrueeritud teelõik on muutunud rekka-meestele ja teistelegi kiiruskatsete tegemise kohaks: “Pedaal vajutatakse põhja niipea, kui Tallinna maanteelt vasakpööre tehakse, ja siis kuni Raekülani välja. Valgusfoorid ja veel vähem kiirust reguleerivad märgid pole siin mingiks takistuseks.”
Teine probleem ilmnes pikal kergliiklusteel. Näiteks valgustus hakkas lehelugeja tähelepaneku kohaselt kustuma üha varasemal ajal ja Kuldse Kodu ees ei põle enam sootuks.
Talvine ilm kattis kergliiklustee jääkattega, kuid libedusetõrjet seal ei tehtud. Aga äkki polegi see tee mõeldud talvel liikumiseks ja on kasutamiseks suletud, küsib lugeja retooriliselt.
Sama kergliiklustee Ülejõe Selveri poolses otsas täheldas üks teine lugeja hoopis teist probleemi, mis puudutab parkimiskultuuri: “Autojuhid on nii ülbeks läinud, et pargivad juba jalakäijate tee kinni. Raske on sealt jala läbi saada, lapsevankrist ei maksa rääkidagi.” Tõepoolest, eriti pühade aegu parkisid autojuhid väga sageli otse kergliiklusteel, mis peaks ometi olema mõeldud libedust trotsivatele jalakäijatele.