/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Pärnu maavanem Andres Metsoja üllitas eilses Pärnu Postimehes tuumaka arvamusartikli, milles tegi kolm sisukat ja põhimõttelist ettepanekut.
Juhtkiri: Maavanema mõtete toetuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavanema järgi võiks Pärnumaale kolida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse, siseministeeriumi planeeringute kompetentsikeskuse ja maanteeameti ühistranspordikeskuse.
Mõistagi toetab maavanem oma erakonnakaaslast põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrit, kelle ettepanekul võiks üle Eesti hajutada 13 riigiasutust. Nii on üsna nähtav Metsoja artikli poliitiline motiiv, kuid olulisem on siiski Pärnumaa rolli välja toomine ja kuidas seda saaks rõhutada.
Pärnu kolledžis antakse turismialast kõrgharidust ja Pärnu on välisturistide soositud peatuspaik. Meil on üks suuremaid maapiirkondade bussiliikluse mahte. Planeeringute kompetentsikeskuse osas peab tuge andma regionaalplaneerimise õppetooli toomine Tartust Pärnusse.
Omaette küsimus on muidugi, kas need ettepanekud leiavad rakendust. Ametnike vastuseis Tallinnast provintsi kolimisele on arusaadav. Ent samal ajal loeb seegi, et enamik ametikohti on täidetavad ja asendamatuid valgekraesid ei ole.
Oluline oli maavanema artiklis kõrge riigiametniku tähelepanujuhtimine Eesti toetussõltuvusele. Meil on täiskasvanuks saanud terve põlvkond, kes ilmselt võtab Euroopa Liidu toetusi kui loomulikku osa riigieelarvest. Kui me ei leia allikaid, kuidas tulevikus katta ligi viiendikku eelarvest, mis praegu tuleb Brüsseli kaukast, oleme investeeringutega plindris.
Praegu võiks teoreetiliselt koostada ühe riigieelarveprojekti valdava enamiku toetustega arvestamata ja vaadata, milliseks siis kujuneb meie tegelikkus. Tarkade töökohtade loomine üle Eesti muutub üha hädavajalikumaks ja möödapääsmatuks.