/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Pärnu linna vapimärki hakati välja andma 20 aastat tagasi ja tänavu sai selle 80. isik. Seega on linna ühel olulisemal tunnustusel sel aastal tähelepanuväärselt ümmargune aastapäev. Esimesed vapimärgid anti üle 1993. aastal ja kui välja arvata vapimärk number 1, mis deponeeriti Pärnu muuseumis, pälvisid uue autasu esimesena vabadussõja veteranid Paul Eha, Jaan Hanson, Sergei Joaveski, Juhan Liitmaa, Jaagup Loosalu, Anton Peetersoo, Georg Tamm, Oskar Kase ja Avo Saarde.
Selline otsus oli oma aja märk ja seisab kitsamas tähenduses eraldi vapimärgi praegusest eesmärgist tunnustada vastavalt reglemendile neid, kelle aastatepikkune tegevus on positiivselt mõjutanud Pärnu linna arengut ja mainet, kuid see oli kena ja hästi läbi mõeldud žest.
Võib-olla just sellise alguse pärast võib vapimärgi kavaleride juba päris pikka rida vaadates nentida, et vähemalt see tunnustus on alati leidnud õige koha ja jäänud kandma eesmärki, mis algul püstitati.
Teistesse Pärnu linna tunnustustesse, nagu kultuuripreemiad, aasta mehed ja naised ning teenetemärgid, nii ühese kindlusega suhtuda kahjuks ei saa, sest neis on liialt kippunud peegelduma konkreetsel hetkel võimul olijate personaalsed eelistused, mis, kui viisakalt väljenduda, pole just kõige kestlikumad.
Tänavu veidi juubelihõngulise vapimärgi pälvinud viie kodaniku kohta võib öelda, et nad on seda väärt. Jalgpallielu edendaja Helmut Hunt, Pärnu linna ja selle ettevõtete juhtimises head tööd teinud Taimi Vilgas, jahtklubi kommodoor ja ettevõtja Egon Elstein, spordielu vedaja Arvo Loorits ja kunstnik, Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja Osvald Saulep on tublid inimesed, kes teinud seda, mida otseselt pidanud, ja sedagi, mida ise otsustanud linna ja inimeste heaks teha. Väga hea laureaatide valik ja tuumakas lisandus Pärnu vapimärgi kavaleride ritta. Palju õnne!