Karjamõisa perenaine tegeleb paberitöö ja loomadega

“Rahast suurem rikkus on elukeskkond, mis meid siin ümbritseb,” ütleb Oidremaa mõisa perenaine Marika Erismaa. Foto: Urmas Luik

Oidrema karjamõisa perenaine Marika Erismaa on veidi väsinud olemisega, sest ta tõusis enne kukke ja koitu, et alustada hommikul viiest laudas kontroll-lüpsi.

Kontroll-lüpsi tuleb teha iga kahe kuu tagant ja praegu on piimaandjaid 58, peale selle noorkari. Piim sõidab ülepäeviti siit Saaremaale, Eesti piimandusühistu kaudu.

Võrumaalt pärit naine sattus madalale Pärnumaale põllumajandusakadeemias õppimise ja Riho Erismaaga tutvumise järel. Koos on arendatud karjakasvatust, põllupidamist ja kasvatatud nelja last.

“Majapidamine eriti muutunud ei ole, kuigi on raskem, sest Riho on ära ja veidi rohkem pean üksi toime tulema,” ütleb Marika, pidades silmas seda, et kaasa valiti naabermaakonnas Lihula vallavanemaks ja sestap muutus peresisene töökoormuski.

“Laudas on meil torusselüps, mul on hea abiline Vilve, kunagi unistasime robotlaudast, aga masu tuli peale,” räägib Marika, kelle kui majandusökonomisti õlul on mõisas loomade eest hoolitsemise kõrval paberitöö.

Sellepäevane kohustus on viia noorim poeg Johan Erik Lõpe koolist tundide lõppedes Lihulasse muusikakooli, kus poiss õpib kitarrimängu. Koju saab ta muusikakooli tundide lõppedes isaga nagu igal esmaspäeval ja kolmapäeval.

Marikal on hea meel sellest, et lapsed tahavad maal olla ja teha perega maatööd, nad ei pelga sõnnikuharki, lehmi ega vasikaid.

Pühade ajal ja nädalavahetustel askeldavad Marika ja Riho kõrval majas ja laudas Pärnu lasteküla lapsed, viimati tegid nad siin šokolaadikomme.

“Neil ei ole peremudelit, meie tegeleme oma töödega, õpetades, milline on pere, kuidas see toimib, võtan neid kui oma lapsi ega ole sugugi selline nunnu tädi,” naeratab Marika ja haarab sülle halli kassi, kes köögi aknalaual lillede vastu huvi tunneb.